Reede, november 30, 2012
 

Tegus vaatamata elatud aastatele

Vabariigi valitsus
Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatud Heino Kerde (85) on vaatamata elatud aastatele ühiskondlikult aktiivne praegugi.
Kõrgessaare valla elanik Heino Kerde oli üks neist, keda esmaspäeval kodanikupäeva aumärgiga tunnustati. Kerde pälvis tunnustuse töö eest vabadusvõitlejate ja represseeritute liidus ning Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi rajamise eest. Vaatamata väärikale eale ja läbipõetud infarktile, käis ta ise ka tunnustust vastu võtmas.
Ülesandeid veel küllaga
Vabadusvõitlejate organisatsioonides mitmeid ameteid pidanud Kerdel jagub praegugi tahtmist ühiskondlike ülesannetega tegelda. Ta on Hiiumaa muinsuskaitseseltsi juhatuse esimehe asetäitja, vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige. Tallinnas kuulub Kerde mitme fondi juhatusse, kuid need ametid kavatseb ta noorematele üle anda, sest Hiiumaalt on asju raske ajada. Praegu on ta veel SA Eesti vabadusvõitluse vääristamise fondi juhatuse esimees, fondi nõukogu esimees on Trivimi Velliste. Kuigi viimastel aastatel pole töö fondis eriti aktiivne olnud, ütleb Kerde, et Vellistega mõned asjad siiski tehtud said. “Minu asemele on kedagi vaja, ma ei jõua nii palju,” tunnistas Kerde.
Kerde oli üks Eesti Vabadusvõitlejate liidu organiseerijaid ja viis aastat liidu esimees. Aastaid oli ta ka 20.Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse esimees, viimasel aastal juhatuse esimehe asetäitja.
Otita monumenti poleks
Natuke on Kerdel südamel see, et Teises maailmasõjas langenud hiidlaste mälestusmärgi rajamist just tema elutööks nimetati.
“Mina ei ole selle mälestusmärgi idee algataja,” kinnitas Kerde. “See asi oli hoopis teistmoodi, asja algatas Hiiumaa omavalitsuste liit, mille esimees oli siis Jüri Lauter, aga päris algatajaks oli ikka Ott.” Nii kutsub Kerde Otto Mägi, kellega koos nad mälestusmärgi asju ajanud.
Tõepoolest, omavalitsusliidule tegi mälestusmärgi rajamise ettepaneku just Kärdla elanik Otto Mägi, kes soovis Teises maailmasõjas hukkunud meeste nimed jäädvustada.
1995. aastal otsustaski HOL monumendi rajamise, kuid asi jäi seisma. 2004. aastal tegi Otto Mägi Kärdla linnavolikogule ja -valitsusele ettepaneku püstitada linnaparki mälestuskivi sõjas hukkunud hiidlastele. Linnavolikogu kaasas protsessi omavalitsusliidu.
Kaks aastat hiljem kuulutas HOL välja Teises maailmasõjas langenud hiidlaste monumendi ideekavandi konkursi.
Žürii töös osalemise kutse sai ka Kerde, kes sinna ei läinud. “Tervis oli mul sel päeval ka vilets… ja mul olid silmade ees saksa ja vene sõjavägi… ja natuke see asi ei meeldinud. Ma ei hakanud vastu töötama, aga mingi aktivist ma ka ei olnud,” tunnistas Kerde.
Kaitseministeeriumilt monumendile raha taotlemise võtab Kerde omaks. Teiseks allikaks, kust raha juurde saadi, oli kultuuriministeerium, ja seda eelkõige tänu riigikogu liikmele Tarmo Männile.
Kuna Kerde elupõliseks ametiks on olnud ehitus, oli kaitseministeeriumi soov, et just tema mälestusmärgi ehitusel silma peal hoiaks. Nii sai ka monumendi skulptuuri ehk Poissi, kui see veel päris valmis polnud, Saaremaal vaatamas käidud.
“Aga ilma Otita seda monumenti ei oleks, ütleme ausalt,” kinnitas Kerde.
Südamel veel üht-teist
Kuigi Kerde senitehtu sai kõrgel tasemel ära märgitud, on mehel veel südamel tühjalt seisev Reigi pastoraadihoone. “Kui mul jõudu jätkub ja naine lubab, siis ma hakkaks seda asja edasi ajama,” muheles Kerde. “Seal on midagi küll tehtud, kuid nüüd on toppama jäädud. Ka ehitusprojekt on olemas, kuid seda tuleks muuta.”
Teise asjana, mis hingel, nimetab Kerde kolhoosiajal Heino Kiige poolt Palade maile rajatud dendraariumi, mis viimati, kui ta seal käis, umbrohtu kasvanud oli.
Ootasin, millal tullakse
Narvas sündinud, Teises maailmasõjas SS-diviisis sõdinud, eluaeg ehitusvaldkonnas töötanud, Eesti taasiseseisvumise järel eestlaste vabadusvõitluse vääristamisega tegelenud Kerde oli ka Hiiumaa esimene muinsuskaitseinspektor.
Kuigi Kerdel oli sissekirjutus saarel juba vene aja lõpust, koliti Hiiumaale abikaasa Aino vanematekoju päriselt alles 2002. aastal. Kerde tuletas meelde tollast Kõrgessaare külanõukogu esimeest Jaak Turska, kes tema sissekirjutuse tarvis julgeolekusse paberid pidi saatma. Sealt tuli varsti “dabroo”, misjärel  sõjas “valel” poolel sõdinud Kerde võis end saarel koduselt tunda.
Õnneks saksa sõjaväes teenimine komplikatsioone kaasa ei toonud ja ka vangi­laager jäi nägemata. Kerde põhjendab seda sellega, et oskas inimestega läbi saada ja mõistis ka ise suu vakka hoida. Erilist kindlustunnet siiski polnud, ehk ta enda ütlemist mööda – iga päev ootasin, millal järele tullakse.
Tervis tänu spordile
Tervise kohta ütleb mees, et kolm aastat tagasi läbi elatud infarkt tekitab probleeme käimisel. Tervis aga on olnud tugev tänu kunagi harrastatud korvpallile ja tõstmisele. Mis kõige tähtsam – suitsu pole Kerde kunagi ette pannud ja viinavõtmine piirdub vaid tervisenapsuga. “Infarkti kohapealt ma enam midagi ei tunne, võibolla on selles “süüdi” mu proua doktor,” muheles Kerde, kes meditsiiniharidusega abikaasa Aino valvsa pilgu all vajalikud rohud iga päev korralikult sisse võtab.
Heino Kerdel on kolm last, ta on kuuekordne vanaisa ja kahekordne vanavanaisa.
85. sünnipäeva pidas ta 30. oktoobril.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411