Reede, november 2, 2012
 

Piirivalve asutaja: Roheliste ja siniste ühendamine oli viga

Erakogu
Enne Eesti piirivalve 90. ja piirivalve taastamise 22. aastapäeva küsis Hiiu Lehe reporter Jaanus Kõrv mult valutava küsimuse, mida ma arvan piirivalve ja politsei ühendamisest.
On selline mõiste nagu organisatsiooni kultuur. Eesti kaitseväe taastamise alguses võeti eestiaegsed kaitseväemäärustikud üle, visati ainult välja hobuste teema sest sõiduvahendid on muutunud.
Tolleaegses määrustikus olid niisugused mõisted nagu sisemine- ja välimine side. Sisemine side on see, mis meid ühendab, teiste sõnadega ühtne eesmärk, välimine side aga meie ühtne vorm, lipud, vimplid – kõik see, mis ühtekuuluvustunnet toodab. Tänapäeva mõistes kaitseb organisatsiooni kultuur oma liikmeid välismõjutuste eest, et me kokku hoiaks.
Politseiniku ja piirivalvuri töö iseloom erinevad suuresti. Politsei töötab operatiivpõhimõttel – patrull läheb välja ja tegeleb oma rutiinsete toimingutega. Kui keegi helistab, et teda aetakse noaga taga, antakse korrapidamisest lähimale patrullile korraldus kohale minna ja abinõud tarvitusele võtta. Nad on kohustatud väljakutsele reageerima.
Piirivalvel sellist asja pole. On küll operatiivne mere­päästeüksus, aga muidu käib pigem süstemaatiline kontrollimine, toodetakse informatsiooni, analüüsitakse varasemate perioodide juhtumeid.
Seepärast, et piirivalve ampluaa on laiem ja töö teistsugune, ei sobi need kaks institutsiooni ideoloogiliselt kokku ja politseinikutöö ei sobi ka paljudele piirivalvuritele.
Kes oleks keelanud neil kahel organisatsioonil head koostööd tegemast? Seda on piiridel alati tehtud ja see oleks olnud õigem.
Politsei- ja piirivalve ühendamine ei andnud eeldatavasti ka majanduslikku efekti, aga eks meil taha iga minister ajalukku minna. Ükskõik siis, mis instantsid meil võimuvahetusega on kokku pandud või lahku viidud, kunagi pole uuritud, kas see ka ennast õigustanud on – majanduslikku analüüsi ju ei tehta.
Kui üldse midagi ühendada, siis võinuks pigem merepääste päästeameti või veeteede ametiga kokku panna. Jumal tänatud, et vähemalt päästeametit politsei-, piirivalve- ja kodakondsus ja migratsiooniametiga kokku ei pandud.
Nüüd aga luuakse juba uut üleriigilist häirekeskust, kuhu tulevad kokku nii politsei, kiirabi, piirivalve kui tuletõrje väljakutsed, kuigi segadust on juba praeguses süsteemis piisavalt palju. Sellest hoolimata on see juba otsustatud ja 2014. aastal peab keskus valmis saama.
Kui tagasi tulla politsei ja piirivalve ühendamise juurde, siis mina leian, et majandusliku efekti saavutamiseks, kui seda üldse on, poleks vaja olnud kahte ideoloogiat kokku panna. Õigem olnuks siseministeeriumil minna seda teed, et korraldada oma haldusalas ühishankeid, teha logistilist tööd, ühendada raamatupidamine.
Nende kahe organisatsiooni ühendamisel juhtus nüüd nii, et rohelise mundri kandjad jäid oma kultuurist ilma ja sinise mundri kandjate organisatsiooni kultuur neile ei sobinud. Väga paljud on just seetõttu piirivalvest töölt lahkunud.
Vale on süüdistada praeguse ühendorganisatsiooni juhte selles, et organisatsioon sai politseikeskne. On loomulik, et kui politseijuht on organisatsiooni juht, valib ta töötajad, keda ta teab ja kelle kompetentsi usaldab. Sisuliselt aga ju ei toimunud kolme ameti ühendamist, tegelikult liideti piirivalve ja kodakondsus-migratsiooniamet politseiga, mis sisuliselt neelas need organisatsioonid alla.
Kuigi ma riiklikku poliitikat selles valdkonnas ja astutud samme õigeks ei pea, olen ma ikka öelnud, et kui poliitikud on asja ära otsustanud, siis tegijad peavad oma tööd edasi ikkagi hästi tegema.

Mart Savioja
üks taastatud Eesti piirivalve asutajaid, endine Põhja piirivalvepiirkonna ülem, praegu piirivalve erukolonel.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411