Teisipäev, november 13, 2012
 

Õpetaja asemele video?

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaale jääb koolireformi tulemusena ilmselt üks mitme õppesuunaga riigigümnaasium, mille puuduvaid aineõpetajaid kavatseb ministeerium kompenseerida videoloengutega.
Emmastes avatud noorte osaluskohvikus käinud haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis tõdes, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on koolide väga erineva õpilaste arvu tõttu keeruline.
Lüsi: Ministeerium taganes lubadusest
Ta soovitas luua Hiiumaale ühe tugeva üksuse st gümnaasiumi ja laia võrgustiku, et õpilastel oleks konverentsõppena võimalik tunde võtta kõigilt Eesti koolides töötavatelt õpetajatel.
Asekantsler selgitas, et selleks sisustatakse koolis vastava tehnikaga üks klass ja õpilane saaks registreeruda loengutele, mis toimuvad üle interneti. Nii näiteks võib Kärdla kooli õpilane kuulata teda huvitavat ainet ka Tartust Treffneri gümnaasiumist ja näiteks Lauri Leesi käest võtta prantsuse keele tunde.
“Sellisel juhul saame rääkida, et Hiiumaa noortel on samasugused võimalused nagu Tallinna või Tartu õpilastel,” ütles Küttis. Ta avaldas lootust, et Hiiumaa õpilane ei pea sõitma mandrile kooli, kui tal on rohkem võimalusi kohapeal.
Maakondliku arenduskeskuse Tuuru konsultant Matti Lüsi, kes on ka füüsikaõpetajana töötanud ning Hiiumaa hariduse arenguid analüüsinud, ütles, et selle ettepanekuga taganeb haridus- ja teadusministeerium lubadusest anda konkurentsivõimelist ja kvaliteetset haridust KÕIGIS maakonnakeskustes.
“Ministeerium on õpetajate palkamise asemel nõus täitma õpilase koolipäeva videoloengutega, aga video ei asenda mingil juhul õpetajat,” kinnitas Lüsi. “Kui juba minnakse seda teed, võib lõppeks ju nii teha kõikide ainete puhul, kuhu õpetajat ei leita,” leidis ta.
Lüsi soovitas uurida, milline on olnud Kihnu kooli kogemus, kus õpetaja puudumise tõttu õpetatakse füüsikat video teel 2008. aastast.
Padari: Koolireformi teeb sambaehitaja
Küttis ütles, et põhikoole ei hakka keegi kinni panema, koolireformi jutt käib vaid gümnaasiumite kohta. Hiiumaale on ette nähtud üks gümnaasium ning ministeerium otsib võimalusi ja vahendeid siinse koolikeskkonna korrastamiseks. Küttis ütles otse, et Käina gümnaasiumiga selles küsimuses ta rohkem kokku ei puutu, ühtegi kooli ei sundlikvideerita, aga valitakse välja, millist kooli rahastatakse, millist mitte.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari ütles, et iga süsteemi on lihtsam lammutada kui ehitada, praegu aga ehitatakse uut süsteemi läbi lammutamise. “Koolireformi veab eest sama minister, kes ehitas Vabadussammast – seal toimus sama asi – oli palju eriarvamusi, kuid minister neid ei kuulanud ja samba ehitus pressiti läbi jõuga,” ütles Padari.
Ta tõmbas paralleeli öeldes, et ka koolireformi tehakse praegu põhimõttel – ma olen veendunud, et nii on õige, teeme ära ja vaatame, mis välja tuleb. “Koolireformi tegelik eesmärk on leida raha õpetajate palgatõusuks, et selle nimel süsteemi lõhutakse, see teeb nukraks,” nentis Padari.
Õpilasi tuli vähe
Noorte osaluskohvikus osales paarkümmend noort ja mõnikümmend otsustajat: omavalitsuste ja koolide juhid, Hiiu maavalitsuse esindajad ja noorsootöötajad.
Kalle Küttis oli üllatunud, et noori nii vähe kohale tuli: “Lootsin noortega koos arutada just õppimisvõimalusi, tahaksin inimesi rahustada ja selgitada koolireformi olemust.”

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411