Teisipäev, november 6, 2012
 

Kohanimepäev ehk Pauk tuli Püssist ja pea sai “peeks”

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kohanimenõukogu (KNN) X kohanimepäeva Hiiumaa muuseumis avas nõukogu esimees Väino Tõemets, kes rääkis, et kohanimepäev peetakse igal aastal eri maakonnas, mullu Ida-Virumaal.
Ta tõi välja, et riikide seas on Eesti kohanimeseadus (vastu võetud 2004) ainulaadne. Ta soovitas kõigil kohanimehuvilistel tutvuda kohanimeregistriga, mis asub maa-ameti serveris ja mille kohaselt on näiteks Hiiumaal 182 küla.
Koosviibijaid tervitanud Hiiu maavanem Riho Rahuoja meenutas (koha)
nimedega seoses lõbusaid lugusid, millest üks rääkis Paugu-nimelisest mehest, kellelt uude elukohta asudes uuriti, kust too tuli, millele viimane vastas, et loomulikult Püssist…
Kirjanik Tõnu Õnnepalu rääkis, et raamatuid saab kirjutada nii ohtralt nimesid kasutades kui ka peaaegu ilma. Kui palju kohanimesid te Lutsu “Kevadest” leiate? Mitte palju. Ta leidis, et kui kohanimesid kasutada, tuleb nendega ümber käia äärmise tähenduslikkusega. Näiteks kui kirjanik kasutab suuri ja üldtuntud kohanimesid, nagu Pariis, peab ta olema seal käinud. Väikeste kohtade nimed võimaldavad autorile rohkem fantaasiat.
Eesti Keele instituudi (EKI) vanemteadur ja emapoolt hiidlane Marja Kallasmaa, kelle sulest on ilmunud raamat “Hiiumaa kohanimed”, andis siinsetele nimedele omapoolseid kommentaare.
KNN-i aseesimees ja EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll tutvustas kohanimekartoteeki, mis sisaldab nimekogusid alates 1920. aastast. See on veebis kättesaadav http://heli.eki.ee/kohanimed/ ning ta soovitas kohanimehuvilistel sellega kindlasti tutvuda.
Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu õpetas kasutama Tõemetsa viidatud kohanimeregistrit (KNR). Kivisalu andmetel sisaldas andmekogu 30. oktoobri seisuga 38 444 nimeobjekti ja 41 663 nime.
Veel tõi ta välja olulise andmekogu aadressiandmete süsteemi (ADS), mis samuti leitav maa-ameti kodulehelt ja kust leiab kõige õigemad aadressid. Kui ametkondade elektroonilised plangid näitavad teistsugust nimekuju, tuleb neilt nõuda, et nad võtaks kasutusele ADS-is oleva.
Päevakavaväliselt andis Kõpu poolsaare kohanimede kaardilekandmisest ja kogumisest ülevaate külaseltsi Valguskiir liige Harda Roosna. Ta rääkis, et ettevõtmine sai alguse 1980. aastal ja Elli Küttimi soovist jäädvustada tema kogutud kohanimed kaardile.
Kuigi täpsed kaardid olid tollal salastatud, said kohanimed kaardile kantud tänu kohalikele metsameestele ja metsaülem Indrek Roosnale, kelle kasutada olid metsamaade kaardid. Hiljem sai Roosnate tehtud töö Eesti põhikaardile tänu koostööle Eesti kaardikeskusega.
Sõru muuseumi direktor Helve Russak tutvustas Meinhard Pomerantsi 1835. aastal kirjutatud 13leheküljelist laulikut ja selles kasutatud kohanimesid.
Tõlk ja kohanimehuviline Riina Jesmin käsitles kolme Kärdla paika: Polk, Jaburate, Röösna mets. Neist esimene ei seostu tema hinnangul tänapäeval enam kellelegi II Maailmasõjaga, vaid linna konkreetse piirkonnaga või asutusega st maavalitsusega.
Ta leidis, et nii tugevalt juurdunud kohanimi saab muutuda vaid juhul, kui sinna tekib mõni uus oluline sümbol, nagu Lubjaahjumägi hakkab alla jääma Paargumäe nimele. Kohanimi võib ka muud tähendust kanda nagu Röösna metsa kasutatakse siinsete elanike seas Jesmini teada sageli toonela/manala tähenduses, kuna seal asub kalmistu.
Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo manitses kandma vastutust selle eest, et me mäletaks, mis nimesid kohad enne kandsid ja mis nendes kohtades asus. Kohanimede muutumise ilmekaks  näiteks tõi ta Körge Saare Ninna, mis aja jooksul kandnud nimesid Hohenholm, Kõrgessaare ja Viskoosa ning mis rahvasuus praegu koguni Viski (3. vältes) nime saanud.
Ta avaldas headmeelt, et Kõrgessaare vallas asuv Köönaauk on Eesti järvede nimistus taas oma õige nimekuju saanud, kuid kurvastas, et see vallalehel ikka veel Künaauguna kirjas on.
Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik, kohanimekorraldusega tegelev Aule Kikas rõhutas, et kohanimeseaduse üks eesmärke ongi ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Praegu on seadus muutmisel ja sellega peaks ära kaduma kohanimede liigilised kordused, nagu Tallinna linn ja Ojaküla küla.
Kohanimede, sh talunimede muutmine on Kikase sõnul võimalik ka pärast seaduse muudatust, kuid nii praegu kui ka edaspidi peab olema muudatus põhjendatud – see ei ole argument, et lihtsalt ei meeldi.
Küsimuste voorus avaldasid hiidlased oma muret seoses pää-lõpuliste kohanimedega, millest nüüdseks pe-lõpulised saanud. Marja Kallasmaa mäletas, et selle muudatuse juures oli suuri vaidlusi – eriti keeruliseks tegi asja veel see, et kohati leidus siin ka päe-lõpulisi kohanimesid, mida peeti keeleliselt eriti halvaks. Lõpuks otsustati, et põhjarannikule jäävad “pää-d” ja saartele “pe-d”.
Saalist tehti selle selgituse peale ettepanek, et teeks siis juba need kohad selg-lõpuliseks, kuna see kehaosa jääb pea ja “pee” vahele.

KADI LAID
Eesti genealoogia seltsi Hiiumaa osakond

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411