Teisipäev, november 20, 2012
 

Kalakaitse: Nii merel kui maal oleme nende valvsa pilgu all

VJATSESLAV UTJUPIN
Nagu te juba teate, Hiiu Kaluri laevastik püüab kala koduvetes ning laevad baseeruvad erinevates sadamates.
Ja igas sadamas vahetevahel meid külastavad kalakaitseinspektorid, kes kontrollivad kalaandmete õigsust, traali varustust ja püügiraamatute täitmist.
Minu jaoks oli see täiesti sündmus, et oma, Eesti kalakaitse tuli meid kontrollima merel. Siiamaani meid käisid merel kontrollimas ainult võõrad, Läti, Leedu, Vene, Poola, Saksa, Rootsi ja Taani kalakaitseinspektorid.
Olime merel traaliga Osmussaare juures ja nad siis tulid Dirhami sadamast piiri­valvelaevaga meid kontrollima. Kontrollijateks olid juhtivinspektor Arseni Eller ja inspektor Marek Laht.
Peab mainima, et nad käivadki kogu aeg koos, kuna Arseni Eller koolitab oma nooremat kolleegi iseseisvaks tööks. Ta ise tahtvat seda ametit maha jätta ja rahulikumatele jahimaadele minna.
See amet polegi nii kerge, kui paistab. Laevu tuleb kontrollida nii öösel kui päeval igasuguse ilmaga. Arseni on kogenud inspektor, “vana kala” nagu mehed ütlevad, kes astudes laeva pardale võib kohe silma järgi öelda: nii poisid, teil on kalasalves umbes 15 tonni kala, räime on 30 protsenti, kilu 70 protsenti – seega kolm tonni räime ja 12 tonni kilu. Ja võite mind uskuda, nii see ongi. Aastakümneid peab selle tööga tegelema, et nii täpselt ära arvata.
Ega siis meremehed ise ka ei tohi eksida, muidu võib trahvi saada. Trahvi võib saada ka siis kui tuled sadamasse tunduvalt varem kui oled teatanud või kui kilu-räime protsendid arvestatud valesti ja kala kogus ei klapi. Või püüad kala vale püünisega ja nii edasi. Pole midagi parata – kalakaitseseaduse reeglitest tuleb kinni pidada ja neid täita, kuigi mõned kalakaitse reeglid võivad mitte klappida tegelikkusega ja tekitada palju piinlikke momente…
Nimelt Poola, Saksa, Taani, Rootsi vetes satub kilu-räime püügi juures traali sisse kaaspüügina  turska. Kalakaitsereeglites on kirjas, et turska võib sadamasse tuua ütleme 3–3,5 protsenti kilu-räime kogusest. Piltlikult öeldes, kui trümmis on 40 tonni kilu-räime, siis turska tohib olla umbes 1,2 tonni ehk 1200 kg, mis on puhastatud ja eraldi kastidesse pandud. Tursk aga ei tea reeglitest midagi ning 40 tonni üldkala koguses võib turska olla näiteks 4–5 tonni.
Üldjuhul kilu-räime Taani-Rootsi sadamates antakse põhiliselt kalajahuks või loomade toiduks. Mis teha? Kas jätta liigne tursk trümmi koos kilu-räimega kalajahuks, loomatoiduks? Paraku ei tohi – võib suure trahvi saada – ja väga paljud kaptenid, praktiliselt kõik ongi trahvida saanud.
Aga kui sul kõik klapib, oled puhas poiss. Kuidas seda saavutada? Väga lihtsalt. Tuleb liigne tursk vette tagasi visata jättes alles lubatud koguse. Kas tursk on elus või juba surnud – kõik vette – kusjuures ellu jääb neist vaid mõni üksik. Ja nii tonnide viisi turska merre tagasi heites mitukümmend laeva toimivadki – vahet pole mis riigi laev – Leedu, Läti, Eesti või Poola või mõne muu riigi oma.
Nii see kestis aastaid ja kõik teadsid sellest, kuni üks “roheliste” esindaja, kleenuke naisterahvas tegi sellest filmi ja näitas kõigile läbi meedia mis toimub. Paljud teist on seda filmi kindlasti ka näinud. Praegu on seda seadust muutma hakatud või otsitakse mingit kompromissi… Eks varsti sellest kuuleme, kuigi selleks võib palju aega kuuluda.
Ega emake-loodus seda kaua ei kannata. Tulemuseks on, et tursakala hakkas seal kaduma, nagu kadus see meie vetest 20 aastat tagasi. Turska aga oli meil kunagi väga palju – olen seda ise püüdnud Hiiumaa vetes kümnete tonnide kaupa…
Lõpetuseks midagi rõõmsamat. Nimelt Dirhami sadam ja Dirhami ümbrus on väga ilus kant, kus metsades palju seeni ja marju. Ka sadam on tänu uutele omanikele tunduvalt muutunud – inetust pardipojast on saanud ilus luik: uus ilus kai, uus sadamahoone, kus on duširuumid ja saun kõigile külalistele.
Nii et hea Hiiumaa rahvas, suvel võite kambaga tulla Dirhamisse ilusat loodust nautima, siis sauna tellida ja liivarannal lesida ning supelda puhtas merevees.
Dirhami külas on ka väike kauplus ja siin on väga lahke rahvas.

Kõige paremat soovides
Kiipsaare meeskond ja
kapten
VJATSESLAV UTJUPIN

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411