Reede, november 16, 2012
 

Hiiumaa olümpiamedalist William von Wirén

Heiki Nabi Londonis võidetud hõbemedal meenutas hiidlastele taas Hiiumaalt pärit sportlase William von Wiréni saavutusi.
Pühalepa luteri kiriku raamatutest selgub, et William von Wirén sündis vana kalendri (praegune ajaarvestus kehtestati 1918. aastal) järgi 29. augustil 1894 Suursadamas. Seega pole arhiivimaterjalidele toetudes tõendatav tema sündimine Kärdlas, nagu senistes elulugudes on käsitletud.
Williami isa oli staabirittmeister Eduard von Wirén ja ema Wilhelmine, neiupõlvenimega Rosenberg. Ta ristiti 7. oktoobril kodus, mitte kirikus.
William ülendati Vene mereväes 6. novembril 1914 mitš­maniks ja hiljem leitnandiks. Ta töötas Eesti Vabariigi ajal meremehe ja ärimehena.
Edukas sportlane
William von Wirén alustas purje­spordiga tegelemist 17aastaselt. Suurim edu saabus 9. augustil 1928 Amsterdami suveolümpiamängudel, kus ta võitis purjetamises kuuemeetriste paatide klassis Eesti merejahtklubi jahil Tutti V meeskondliku pronksmedali koos Nikolai Vekšini, Eberhardt Vogdti ja vendade Faehlmannidega. Wikipedia mainib meeskonnas ka H. Lehberti nime, kuid tollases ajakirjanduses seda isikut ei kohta. Tutti oli jahi omaniku Emil Fahle tütre Gertrudi hellitusnimi.
Postimehe kirjeldusel koosnes olümpiavõistlus neljast eelsõidust ja kolmest lõppvõistluse sõidust. Kuigi eelsõitudel valitses meeskonna jaoks ebasoodne ilm, pääsesid eestlased 12 riigi konkurentsis lõppvõistlusele kuue parema sekka kolmandana. Esimesel lõppvõistluse sõidul jõudsid eestlased finišisse koguni esimestena, kuigi üldises punktiarvestuses jäi Norra paatkond kroonprints Olavi (hilisem Norra kuningas Olav V) juhtimisel neist ikkagi ette. Teisel sõidul valmistas üllatuse Taani, kes möödus üldises punktiarvestuses Eestist. Postimehe teatel ebaõnnestus eestlastel teine lõppsõit üha tugevnenud tuule tõttu.
2005. aastal andis Tutti V omaniku Emil Fahle lapselaps võidetud medali üle Eesti Jahtklubide liidule.
Wirén võitis 1933 ja 1934 Euroopa meistrivõistlustel jääpurjetamises 20ruutmeetriste purjekate vabaklassis kuldmedali, 1935.a. EM-il jäi aga Monotüüp-XV klassis kolmandaks.
Wirén asus Tallinna aadressibüroo järgi 22. augustil 1928 elama tollasel aadressil Dunkri 19 korteris nr 5.
Millal ta Saksamaale siirdus, pole päris täpselt teada, kuid Riigi Teatajas 1939. aastal avaldatud ümberasunute seas tema nime pole. Pärast Teist maailmasõda asus Wirén elama Stockholmi.
Ta abiellus 1920. aastal Feodossias sekretäri Vera Lewisega ja 1927. aastal Anna Timochowitziga, kuid need kooselud jäid lasteta.
Wirén suri 23. novembril 1956 Stockholmis.
Williami lähedased
Williami vanemad olid mõlemad luterlased. Isa Eduard töötas Williami sünni ajal piirivalves. Peres oli kokku kuus last, kellest Pühalepa personaalraamatu järgi sündisid vend Rudolf Nicolai ja õde Margaretha Ebba Suursadamas ning õde Jenny Alice Kärdlas.
Wirénide suguvõsa on pärit Soomest Tampere lähistel asuvast Virrati (Virdois) kihelkonnast Wiinicka talust. Perepoeg Johann Wiinicka lõpetas Turu ülikooli teoloogina ja tegutses kirikuõpetajana Ingerimaal. Tema hakkas esimesena kasutama perekonnanime Wirén.
Vene senat andis 13. juunil 1896 tema pojale, Omski õpetajate seminari direktorile ja Tallinna Aleksandri gümnaasiumi õpetajale Nikolai Wirénile päritava aadlitiitli ning Wirénid võeti vastu Eestimaa rüütelkonda.
1933. aastal Tallinnas ilmunud Alfred von Hanseni uurimusest selgub, et Nikolai Wirénil oli kokku 12 last. Eduard von Wirén sündis 17. detsembril 1861 Novgorodis pere kuuenda lapsena. Ta sai hariduse Siberi sõjaväegümnaasiumis, määrati alamporutšikuna Ida-Siberi laskurpataljoni koosseisu, ülendati hiljem porutšikuks ja 28. märtsil 1893 staabirittmeistriks. Ta asus 28. veebruaril 1890 piirivalvesse, kus teenis 1901. aastani Arensburgi (Kuressaare) brigaadis. 1902 autasustati Eduard von Wiréni Püha Stanislavi ordeni kolmanda järguga. Ta langes Esimese maailmasõja lahingutes 24. jaanuaril 1915 Karpaatides.
Eduardi vanim vend Robert von Wiren määrati 1907. aastal Musta mere laevastiku ülemjuhatajaks, 1909. aastal Kroonlinna sõjakuberneriks ja 1915. aastal admiraliks. Robert oli ka üks esimesi kõrgemaid sõjaväelasi, kelle madrused tapsid 1917. aastal Veebruarirevolutsiooni puhkedes.
William von Wiréni ema Wilhelmine Marie Rosenberg sündis 1. märtsil 1859 Virumaal Lasinurmes Heinrich Rosenbergi ja Juliane, neiupõlvenimega Nude peres. Wilhelmine elas veel 1925. aastal Tallinnas.
Williami õed ja vennad elasid Eesti Vabariigi ajal Tallinnas, kus vend Rudolf töötas vabrikuametnikuna ja õde Jenny apteekriõpilasena. Jenny elas hiljem surmani Saksamaal.
Ma arvan, et Wirénid elasid Hiiumaal peamiselt Suursadamas, kus piirivalvurist pereisal oli töökoht. Nad on Hiiumaale saabunud umbes 1892. a paiku ja siit lahkunud pärast tütre Jenny sündi 1900. aastal. Seega on kõik hiidlastest olümpiamedalistid huvitava kokkusattumusena pärit Pühalepa vallast.
Williami onu Arthur von Wirén töötas Saaremaal posti­ametnikuna. Arthuri pojapojapoeg Jorma von Wirén aitas täpsustada Williami ja tema sugulaste andmeid.

KALEV KASK
Hiiumaa muuseumi teadur

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411