Reede, oktoober 12, 2012
 

Valge kepp viitab omaniku nägemispuudele

Selleks, et täiesti pime või väga halva nägemisega inimene saaks iseseisvalt liikuda, on tal võimalik appi võtta kas valge kepp või juhtkoer.
Valge kepp on nägemispuudega inimese põhiabivahend, mille abil ta saab iseseisvalt liikuda. Sobiva valge kepi valimisel tuleb arvesse võtta konkreetse nägemispuudelise tegelikku säilinud nägemisjääki:
Inimene, kes on täiesti pime või kelle säilinud nägemisjääk on liialt väike võimaldamaks tal iseseisvalt liikuda, vajab pikka ja tugeva konstruktsiooniga valget keppi. Taolise kepi abil kombitakse vajalikku käidavat teed ja leitakse sellel leiduvad takistused ning samuti konkreetset teed iseloomustavad ja orienteerumiseks vajalikud maamärgid. Kepp on õige pikkusega kui see ulatub kasutaja rinnakuluu alumise osani.
Inimene, kes näeb küll väga halvasti, kuid kelle säilinud nägemisjäägist on talle abi iseseisval liikumisel, vajab lühemat ja mitte nii tugeva konstruktsiooniga, kergemat valget keppi. Niisugune valge kepp on eelkõige märk ümbruskonnale selle kasutaja nägemispuudest.
Nägemispuudega inimene, kes hakkab kasutama iseseisval liikumisel valget keppi, peab esmalt õppima seda õigesti kasutama. Alustuseks tuleb omandada kasutamise tehnika ja alles seejärel võib asuda konkreetsete, esmavajalike marsruutide õppimise juurde. Nii tehnika kui ka marsruutide õppimisel on nägemispuudelisele abiks vastava ala spetsialistid ehk liikumisõpetajad.
Valge kepi päev
15. oktoobril tähistatakse kõikjal maailmas rahvusvahelist valge kepi päeva – päeva mil pööratakse tavapärasest enam tähelepanu neile inimestele, kes saatuse tahtel on nägemisvõimest kas täiesti või siis osaliselt ilma jäänud.
Kui algas autode ajastu ning autode arv aina kasvas ja kasvas, muutus liiklus jalakäijaile, eriti pimedaile, üha ohtlikumaks. Kuidas seda ohtu vähendada? Tarvis oli eraldusmärki, mis hoiataks liiklejaid, eriti sõidukijuhte: “Ettevaatust, seal tuleb keegi, kes sind ei näe!”
Krahvinna Guilly d’Herbemont [derbmoon] tuli heale mõttele. Ta hakkas pimeda abivahendina propageerima just valget keppi, mis oleks hästi nähtav ja ühtlasi pimeda sümbol. Selleks jagas ta Pariisis aastal 1931 pimedaile 100 valget keppi. Guilly d’Herbemont’i ideele leidus küll ka vastaseid, kuid krahvinna ei hoolinud sellest, vaid jätkas sihikindlalt oma soovi teostamist. Nüüdseks on valge kepp muutunud nägemispuudega inimese sümboliks kogu maailmas.
Aastal 1964 tegi USA president Lyndon Johnson ettepaneku kuulutada 15. oktoober ülemaailmseks valge kepi päevaks. Nüüd tähistavad pimedate organisatsioonid seda päeva valge kepi tutvustamiseks ning nägemisprobleemidega inimeste erivajadustele tähelepanu juhtimisega. Kõige erinevamate ettevõtmiste eesmärgiks on selgitada ühiskonnale pimedate ja vaegnägijate vajadusi ning probleeme ja tutvustada nende võimeid ja oskusi.
Tuleb jõuda selleni, et nägija inimene näeks pimedat inimest enda kõrval iga päev ega muutuks temaga kohtudes ise “pimedaks” nähes pimedat inimest äärmisel juhul kord aastas – rahvusvahelisel valge kepi päeval.
Eestis tähistati valge kepi päeva esmakordselt 1987. aastal. Allikas: internet.

Pimedate infoühing Helikiri

 

Hiiumaalgi tegutseb nägemispuuetega inimeste ühing
Valge kepi päeva ürituste pearõhk on muidugi pealinnas Tallinnas ja suuremates keskustes. Teadmiseks, et kogu Eestis on umbes 4000 inimest nägemispuudelised ja 600 täispimedad.
Hiiumaal loodi nägemispuudega Inimeste ühing 2006. aastal ja praegu kuulub sellesse kümme liiget. Juhatuse esimees on Leo Kobin.
Inimesed, kes kuuluvad ühingusse, on erineva puuudeastmega ja eri vanuses – seega ühist tegevust ja huvi on keeruline leida. Sellele vaatamata käiakse tänu Hiiumaa Puuetega inimeste koja projektile Käinas igal nädalal ujumas. Möödunud kevadel külastasime naabersaare saatusekaaslasi Saaremaal ja tutvusime vaatamisväärsustega. Ees ootab traditsiooniline jõuluaegne peolauas istumine.
Meie ühingu liikmetest vajab vähese nägemisjäägi tõttu valget keppi vaid kaks inimest – nii, et ega meie tänaval valge kepiga inimene väga tavaline polegi.
Suvekuudel liigub siin ka mandri nägemispuudelisi. Näiteks käis eelmisel suvel Hiiumaal nägemispuudega inimeste rehabilitatsioonikeskuse rahvas.
Soovin kõigile nägemislangusega inimestele huvitavat valge kepi päeva!
HELLE TIKKA, ühingu liige

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411