Teisipäev, oktoober 30, 2012
 

TOP-i ei maksa üle hinnata

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Kolmandat korda Äripäeva koostatud Hiiumaa TOP 10 ettevõtte hulka sattunud ettevõtja leiab, et päris täpset pilti saare edukaimatest ettevõtjatest see rivistus ei anna.
Ühelt poolt Äripäeva TOP 10sse sattumine OÜ Berku Eritööd omanikule Urmas Berkmannile väikese üllatuse valmistas. Teisalt satuvad tema hinnangul TOP-i just need firmad, kel aasta varem kehvasti läinud – arvestatakse ju seda, kui palju firma käive ja kasum viimase aastaga kasvanud on.
“Meie kasum kasvas 300 korda! Ega see ju tegelikult päris adekvaatne pole. Nii et need, kes sinna sattunud, ei pea arvama, et nad nüüd hirmus vägevad on,” jahutas Berkmann valikusse sattunud ettevõtjate meeli.
CO2 raha andis tööd
20 aastat tagasi alustanud firma teeb töid peaasjalikult Hiiumaal, vaid mõned üksikud korrad on asja olnud ka mandrile.
Kõik tööd nii riigi kui ka omavalitsuste poolt tulevad konkursi korras. Tänavu on viimatinimetatud olnud aga väga väikesed tellijad. “Ilmselt seepärast, et riik on kraanid kinni keeranud,” oletab Berkmann.
Ettevõtte tänavused tööd olid suurelt jaolt seotud CO2 kvoodi müügist saadud rahaga ning Suuremõisa õpilaskodu ja maavalitsuse hoone juures tehtud tööd AS-i Riigi Kinnisvara tellimus.
Töid tellivad ka eraisikud, kuid nende tegemiseks kuluv aeg on rahalisest väljendusest tunduvalt suurem. Suuri objekte praegu käsil polegi, on “eraisikute katlamajade ehitamise hooaeg”, kuid Berkmann ütleb, et vihmase suve tõttu suurt midagi teha ei saagi. “Kärdla on ju uppunud – kui kopa maasse lööd, siis 20 sentimeetri sügavusel tuleb juba vesi vastu. Sinna ei paigalda ei torusid, mahuteid ega midagi.”
Järgmise aasta
töid ei tea kunagi
“Mis tööd järgmisel aastal ees, seda pole selle 20 aasta jooksul ette teada olnud,” ütleb Berkmann.
Pakkumisi teevad peatöövõtjad, kes üheltki alltöövõtjalt, nagu Berku Eritööd on; ühtegi pakkumist ei küsi – sest peatöövõtja teab ise, millist raha ta mingi töö eest maksab.
Alltöövõtjaid hakatakse alles siis otsima, kui on selge, et just tema seda objekti peatöövõtjana hakkab ehitama. Ka alltöövõtjal on alles siis mõtet mingi peatöövõtjaga kontakteeruda.
“Tegime kuu aega tagasi Tartu firmale, kes peaks hakkama meie lennujaama ehitama, pakkumise, aga ma ei tea, kas ta hakkab, kas ta võitis konkursi või ei,” selgitas Berkmann kui ebakindel on järgmise tööotsa leidmine.
Ennustab: Ehitus­­-­  turg langeb järsult
Berkmann on kindel, et järgmisel aastal ehitustegevus üle Eestimaa väheneb, sest CO2 kvootide müügist saadud raha on realiseeritud ja uuest aastast kvoote enam tasuta ei saa.
“Kvootide müügist saadud raha paiskas Eesti ehitusturule kolossaalse summa raha ja mehi tuli jälle tööle võtta. Kui see kraan nüüd kinni keeratakse, tuleb uus kukkumine,” võtab Berkmann tulevikuperspektiivi kokku. Roosiline see pole, sest tema ettevõte sõltub üksühele sellest, kui palju ehituses tööd on.
“Kui räägitakse, et majanduse tsüklilisus on sinusoid, siis tänapäeval ta seda enam ei ole – ülesminek on küll sinusoidi moodi, aga allatulek on otsekukkumine nagu pangalt,” toob Berkmann võrdluse.
Berkmann teab, mida räägib – üks langus sai üle elatud ja võrreldes buumiaegsega, on ettevõtte käive nüüd kolmandiku võrra väiksem.
“Kuna ehitustsükkel on majandustsüklist natuke tagapool, siis 2009. aastal ehitati Hiiumaal veel päris kõvasti ja sügisel see järsku lõppes, kümnekonnast töötajast jäi järele paar-kolm…,” meenutab Berkmann. Uste päriselt kinnipaneku mõtet pole tal õnneks siiski kunagi tekkinud.
Firmajuht viskab tagantjärgi kivi ka valitsuse kapsaaeda ja leiab, et eelmine tõus toimus riigi tulihingelisel eestvedamisel – ei olnud mingit hoiatamist, et võtke vähem laenu. Suurimaks kukkujaks oli selle tulemusel just ehitussektor, kus 70 000 ehitusmehest jäid tööle vähem kui pooled.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411