Reede, oktoober 12, 2012
 

Talgulised avasid Tobiase muuseumi vaate Käina lahele

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Laupäeval kogunes Rudolf Tobiase majamuuseumi õuele pea kolmkümmend kultuuri­huvilist, et majaümbruse korrastamisel käed külge panna – päeva lõpuks paistis majaõuelt
Käina laht kätte.
Sada aastat tagasi tehtud fotodest selgus, et Tobiaste õuest oli avatud vaade Käina lahele.
Nüüd tuli vaate avamiseks puid langetada ja laasida, oksi põletada, võsa raiuda ja sodi riisuda. Saed vingusid, puud langesid, oksad praksusid tules ja talgulised rassisid kandes oksi ja risu lõkkesse.
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse liige Dan Lukas rääkis, et aastakümnetega maja ümber kasvanud puude langetamine oli oluline nii vaate avamiseks kui ligi paarisaja-­aastase maja niiskusest päästmiseks. “Kui päike ja tuul majale ligi pääsevad, kuivatavad need hoonet ja majas ei teki niiskuskoldeid,” selgitas Lukas.
Olulise tähtsusega on maja nii Eesti sümfonismi rajaja sünnikohana, aga ka 1839. aasta paiku ehitatud hoone pärast, mis on Eesti üks vane­maid terviklikult, koos väga heas korras sisustusega säilinud alevitüüpi hoone, mille õu koosnes vaid mõnest üksikust viljapuust ja minimaalsest talupidamisest. “Köster oli ju ikkagi härra,” selgitas Lukas.
Õue tuli nüüd talgukorras korrastada, kuna hoone omanikul, Hiiumaa muuseumil selleks vahendid puudusid.
“Kultuurimälestise väärtustamine on oluline meile endile ja kui riik ei hooli, siis peame ise käed külge panema,” ütles Lukas ja lisas: “Oleme ära unustanud, mis meie ümber on väärtuslikku ja lootnud liiga palju riigi peale.”
Sümfoonilise muusika häll
Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand kinnitas, et Tobiase majamuuseumi võiks vabalt nimetada Eesti sümfoonilise muusika hälliks. “Ilma Tobiaseta poleks ehk Pärti ega Tüürigi, või oleks neil siis midagi puudu,” oletas
muuseumidirektor.
Ta lootis, et korrastatud õuega hoone pääseb ehk rohkem pildile, aga erilist külastatavuse kasvu ta maja­muuseumile ennustada ei julgenud. “Õpetajad võiksid sellest siiski rohkem rääkida ja näidata õpilastele meie oma suurkuju sünnikohta,” soovitas Selirand.
Muuseumis kõlab Tobiase muusika ja näha on tema muusikariistad, klaverid. “Kuigi see siin pole Lennusadam ega Mia Milla Manda, kus digitaalsed atraktsioonid jooksevad puutetundlikul ekraanil, on siinsel ehedusel oma võlu, mida peab lastele tutvustama,” kinnitas ta.
Moraalne kohustus
Käina vallavanem Omar Jõpi­selg, kes talgutel kaasa lõi, ütles, et vallal on moraalne
kohustus oma suurkujude ees.
Jõpiselg lubas, et kui on ka teisi toetajaid, siis lisaks majaümbruse korrastamisele aitab vald ka maja remontida. “Me ei saa avariilises seisukorras maja päris oma kaela peale võtta, aga korras maja haldamine koos seltsidega on teine küsimus,” ütles Jõpiselg ja pakkus, et Tobiase majamuuseum võiks tulevikus olla valla visiitkaardiks.
Rudolf Tobiase nimelise Kärdla muusikakooli direktor Arvo Haasma ütles puujuppe kokku tassides, et “seisus kohus­tab kaasa lööma”. “Nimi on auväärt ja see paneb ka teatud kohustused koolile,” lisas koolijuht.
Ootavad rahasüsti
MTÜ Tobiase selts esitas Leaderi meetmesse 5 projekti “Rudolf Tobiase sünnimaja lähiümbruse korrastamine”. Õueprojekti koostas Anni Saar OÜ-st Lepaleht. Tulemused saab teada novembris.
Käina huvi- ja kultuurikeskuse direktor Ly Meldorf ütles, et kui rahastus saadakse, ehitatakse hoonele uus piirdeaed ja kaevuvinn, tasandatakse õuepinnas ja antakse majaümbrusele Tobiase sealviibimise ajal olnud ilme. “Talgupäev oli esimene samm ja ettevalmistustöödeks hea algus,” ütles Meldorf.
Talgupäevale panid õla alla Hiiumaa kultuuriselts, MTÜ Tobiase selts, Käina vald, Hiiumaa muuseum, Hiiumaa muinsuskaitseselts ning Käina huvi- ja kultuurikeskus.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411