Teisipäev, oktoober 2, 2012
 

Koolitaja: Otsime koos Hiiumaa Nokiat

Erakogu
Novembris saab maakondlikus arenduskeskuses Tuuru osaleda Hiiumaa juurtega lektori Guido Paomehe koolitusel.
Õppima kutsutakse neid, kes tunnevad, et kontroll oma tegevuste üle libiseb käest ja motivatsioon kipub kaduma. Uurisin Guidolt, keda tunnen veerand sajandit ja seepärast ka sinatan, kui õpihimulised hiid­lased üldse on?
Guido Paomees: Hiiumaal olen seni teinud vaid kaks etteastet, mis pole tegelikult olnud koolitused selle klassi­kalises mõttes. Kuid paar “palli” on õhus ja loodan, et saame koos edasi minna. Selge, et senine kogemus ei anna õiget pilti täiskasvanud hiidlaste õpihuvist, kuid kogemus on positiivne ja ootan põnevusega järgmist korda. Seni on tagasiside nii osalejate kui nende tuttavate, seega ka minu tuttavate, poolt olnud hea. Nüüd tuleb lippu kõrgel hoida ja maksimaalselt järgmistesse kooli­tustesse panustada. Ükski programm ei ole eelmise koopia, sest alati on mõtteid, mida muuta ja ka osalejad on erinevate vajadustega. Eks eesmärk on koos leida lahendusi Hiiumaa ja inimeste arendamiseks. Elu muutub nii kiiresti, et see, mis veel eile tundus OK, on tänaseks juba aegunud. See ei puuduta ainult majanduse arenguid vaid ka inimestevahelisi suhteid. Üks oluline õppetund minu elus on olnud just suhete arendamine ja väärtustamine. Selleni jõudmine võttis rohkem aega kui aasta.
Millise suunaga oleks Hiiumaa edasi­minek jõudsam?
Vastaks küsimusega – mis on Hiiumaa jaoks edasiminek? Kas jätkata turismi arendamist veel järgmised kakskümmend aastat, nagu seda teevad paljud maakonnad või…  Mida arvavad sellest Hiiumaa juhid? Ma pean siin silmas ka ärimehi, võib-olla isegi eelkõige ärimehi. Valitsuse ülesanne on luua keskkond, äris tegutsejad aga annavad tööhõive, maksud jne. Küsimusele vastuse leidmiseks peaks ilmselt kõik asjasthuvitatud koos maha istuma. Eks näiteks Kõpu otsast, või kust iganes, on hea hüüda ja kritiseerida, kuid teine asi on üheskoos arutada, oma ideedega välja tulla ja tegutseda. Muidugi on veel parem minusugusel sellist juttu Tallinnast ajada. Eks tule ja ela ise siin, kus kahe ja poole kuuga vaja aastane rasv naha alla koguda, öeldakse. Väga õige, sestap tulekski ise härjal sarved pihku võtta.
Kolm head nõu­­annet hiidlastele?
Leida koos arutledes see õige Hiiumaa Nokia. Julgus enda mugavustsoonist välja tulla. Sihipäraselt üheskoos tegutseda.
Milline on koolitaja töö?
Kui 2000. aastal Taškendist tagasi Eestisse tulin, võib öelda, et olin veidi segaduses – otsisin endale rakendust ja kohta. Töötasin mingi aja paaris erinevas ettevõttes ja 2006. aastal kutsus Peep Vain mind enda juurde kooli­tajaks. Oma esimesed koolitused olin selleks ajaks juba teinud, teemadeks müük ja muinsuskaitse. Olen hari­duselt kunsti-, täpsemalt arhitektuuriajaloolane. Siis saigi Vain & Partnerites kaks aastat koolitamist ja koolitajaks õpitud. 2008. aastast tegutsen n-ö oma lippude ja  kaubamärgi all, tehes peamiselt firmasiseseid koolitusi. 2007. aastast loen ka EBSis professionaalset müüki esimese kursuse, õhtuse ja inglisekeelse grupi tudengitele Tallinnas ja Helsingis. See on tegelikult kokkuvõte minu kompetentsist – peale müügi ka eneseareng, ajakasutus, eesmärgindus, meeskonnatöö, juhtimine, teenindus – kui nimetada olulisemad. Iga teema on tegelikult ühe- kuni kolmepäevane kursuseprogramm, mida olen ettevõttesiseste koolitustena teinud. Kui ma ise mingi teemaga hakkama ei saa, siis on alati võtta koostööpartnerid, kelle oskusi kliendile välja pakkuda. Nii et ilma lahenduseta pole mu kliendid seni jäänud. Koolitusi viin läbi peamiselt Eestis, siin on küllaga ettevõtteid, kellele oma kogemust jagada. Kuid olen koolitanud ka Bulgaarias ja Lätis. Maailm on tänu endistele kolleegidele ja suhetele tuttavaid täis Mehhikoni välja, kuid hotellid ja pikad reisid eriti ei köida enam.
Milline on olnud koolitatavate tagasiside?
Koolituste tõhusus on üks mitme otsaga asi. Esiteks oleneb see koolitaja praktilisest kogemusest ja oskusest kogemusi edasi anda, tema pidevast enesetäiendamisest. Olulisem vast on aga osalejate valmisolek teema omandada ja seda ka praktikas kasutama hakata. Siin on meie “õppuritel” veel potentsiaali. Ah ma ju tean seda!, kostab aegajalt ikka. Pigem küsigem endalt – kas ma seda ka juba kasutan? Vaid tegutsemine on see, mille tulemusel hakkavad muutused meie (töö)elus toimuma.
Koolituste tagasiside on reeglina olnud positiivne, kuid edasine tegevus teadmiste ellu rakendamisel – seda ei tehta just iga kord. Eks me kõik teame seda olukorda kui lihtsam on öelda – küll jõuab, homme… Parim tagasiside tuli ühe Tartumaa ettevõtte tegevjuhilt: “Kogu kollektiiv on esmaspäeval nagu ümbersündinud. Tehatahtmist õhkub igast poorist. Suur tänu sulle selle eest!” Tohutult motiveeriv minu jaoks.
Kui tihe on prae­­gune töögraafik?
Graafik on mõnus, just paras. Keegi ei ütle mulle mine sinna, tee seda. Elu on ju nagu maraton – mõnes etapis on vaja kiiremaid liigutusi teha, mõnel perioodil saab aeglasema tempoga hakkama. Peaasi, et üle ei pinguta ja kogu maratoni (st oma elu) 100 meetri tempoga läbida ei püüa. See kaua ei kesta ja nii finišisse ei jõua.
Mis seob Hiiumaaga?
Hiiumaale tulin esimest korda 1950ndate lõpul, veetsin oma suved vanaema juures Metsalaukal, Emmaste vallas, kus praegugi isapoolsed sugulased ja meie hõimlased elavad. Ja nii igal suvel. Hiljem jäi suvesid vahele, sest tulid pioneerilaagrid ja EÕM [õpilasmalev – JK]. Kuid side Hiiumaaga ei katkenud
kunagi. Tosinaks aastaks koli­sin Hiiumaale 1984. aastal kui Hiiu Kalur pakkus võimaluse peale ülikooli lõpe­tamist hakata Hiiumaa kalanduse ajalugu uurima ja kalandusmuuseumi looma. Viskoosas oli vana ait valmis vaadatud ning Jüri Kuusemetsal projektki tegemisel. Mälestuste ja eksponaatide kogumine läks lahti ning 1988. aastal ilmus Hiiu Kaluri ajalugu eraldi brošüürina. Paraku tegi majandus oma korrektuure ja muuseum jäi valmis ehitamata. Seejärel töötasin mõned aastad orgosakonna juhina ja Hiiu maavalitsuses kultuuriosakonna juhatajana. See oli periood kui hakati looma sidemeid Virolahtiga Soomes, Läänemere saartega jne. Ringisõitmist oli kõvasti. Peale töö sai kaasa löödud jahtklubis kommodoorina, purjekal Dagö madrusena ja Hiiu Kaluri meestega nädalavahetustel jahil käidud. Paar korda nädalas olid laulukoori proovid; koos Vladivostokini tuuritatud. Kõik armsad mälestused.
Millega tegelesid
enne koolitajatööd?
1995. aastal võtsin Hiiumaalt otsad lahti ja hakkasin nn ulgtööliseks – mandril pakkus väljakutseid üks maailma suurimaid nätsutootjafirmaid, kus alustasin müügiesindajana ja jätkasin mõne aja pärast Eesti esinduse juhina. Turuosa oli ettevõttel siis u 23 protsenti ja konkurente jalaga segada. Panime kokku nn võitjate meeskonna ja 2000. aastaks oli meie turuosa veidi üle 70 protsendi ehk siis u 50 protsenti viie aastaga. See oli märkimisväärne tulemus. Oluline siin on kindlasti see, mida me kõik koos õppisime – müük, meeskonnatöö, eesmärkide saavutamine. Alalise elukohana ei saanud ma enam Hiiumaad märkida rahvastikuregistrisse alates 1996. aastast – tuli Tallinnasse tagasi kolida. 2000. aastal lasin ennast iseenda soovil koman­deerida Kesk-Aasiasse, kus olin vastutav esinduste tegevuse eest Usbekistanis, Turkmeenias, Tadžikistanis ja Kirgiisias. Järgmised kolm aastat veetsingi sealkandis, elukohaks Taškent – fantastiline kogemus. Näiteks Usbeki müügikoosolekul istus laua ümber üheksa inimest ja kuus rahvust. 2001. aastal olin vähemalt 162 ööd hotellis – siis läks lugemine sassi. On millest õppida (oma vigadest teadagi) ja mida meenutada. Mingil hetkel olin oma elust kümme protsenti sealkandis veetnud – kroonut teenisin omal ajal ka 1,5 aastat Taškendis.
Mis on kõige tähtsam?
Minu jaoks, nii koolitajana kui inimesena, on kõige tähtsam sisemine tasakaal. Leida jätkuvalt võimalusi tegeleda asjadega, mis meeldivad. Hoida endast eemal ebaolu­line ehk vähem tähendab rohkem. Mitte lasta mõttetustel oma enesehinnangut maha tallata ja mõelda positiivseid mõtteid. Koolitusi tehes anda endast maksimum, kuulata osalejaid ja õppida.
Miks pead end hiidlaseks?
Eks 12 aastat Hiiumaal elamist annab hiidlase staatuse kätte, nagu räägiti. Tegelikult ei möödu naljalt päevagi kui meie peres poleks Hiiumaa meelel ja keelel. Eriline on ka tunne Hiiumaale tulles – see on oma ja kodune. Osa minust on kindlasti kogu aeg saarel.
Oled plaaninud
kunagi päriselt Hiiu­maale elama asuda?
Augusti keskel ütles noorem tütar Betti, kui siin olime: “Issi, kolime Hiiumaale elama.” Esimene emotsioon oli: jah, teeme ära. Pärast pikka arutelu teel kodu poole jõudsime kokkuleppele, et paraku mitte praegu. Ehk varsti, mesilasi pidama…

Küsis JAANUS KÕRV

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411