Teisipäev, oktoober 9, 2012
 

Kolm küsimust ettevõtjale

Kolmapäeval Kärdla kultuurikeskuses korraldatud Hiiumaa ettevõtluspäeval vastasid kohalikud ettevõtjad kolmele küsimusele:
1. Milline on hetkeseis sinu ettevõttes?
2. Missugused projektid võiksid olla perspektiivsed, millistes ärivald­kondades võiks
Hiiumaal tegutseda?
3. Millega peaks arvestama saarel alustav ettevõte?

Majutuskohtade omanik ja MTÜ Hiiu Veis ja Lammas juhatuse liige Omar Jõpiselg
1. MTÜ Hiiu Veis ja Lammas tootmisalase infrastruktuuriprojekti elluviimisega on töö käinud kaks aastat. Sellised tootmiskompleksid või -külad toimivad ka mujal maailmas, näiteks Inglismaal, Iirimaal. Ehitatakse välja tootearenduskeskuste infrastruktuur, kus ettevõtja saab tulla ja kasutada vajalikku infrat: hooneid, vett, elektrit jne. Meil sai see tehtud väikese n-ö kaldega. Ühest küljest tapamaja infra tegemine oleks olnud ettevõtja jaoks liiga kallis ja majanduslikult põhjen­damatu. Teisalt polnud meil ühtegi sellist ettevõtjat, kes oleks nõus olnud asja vedama hakkama. Projekt saigi siis nii üles ehitatud, et mittetulundusühing on ühe tootmisalase infrastruktuuri omanik. Ega me lõpptulemust täpselt ette näinud, kuigi see kujunes üsna õigeks. Ühel hetkel tunnistasime, et mittetulundusühing ei suuda tootearenduskeskust ise igapäevaselt majandada ehk tootmist ise käivitada. Juba aasta tagasi sügisel sai otsus tehtud, et me isegi mitte ei mõtle sellele, kuidas tootmine seal maja sees peaks toimuma – kogu asja peab äriliselt tegutsedes töös hoidma operaator. Samas, kuna mittetulundusühing on hoone omanik, saame ja oleme ka kehtestanud teatud reeglid, mis aitab monopoli teket vältida. Selleks on meil põhiteenuse hinnad kindlustatud ja keegi ei saa teenuse hindasid hakata dikteerima. Selline mudel aitab tootmist lihtsalt ja avatumalt käivitada. Kasutusloa saime kätte, maja sees on vaja lõpetada seadmete ümbertõstmised, ühendamised jms, aga see peaks 15. oktoobriks valmis olema. Täna [3. oktoober – J.K.] viidi veterinaar- ja toiduametisse kogu tunnustamispakett ja tootearenduskeskuse avamine on planeeritud. 30. oktoobriks.
2. Põllumajanduse suhtes oleks ma optimistlik.
3. Majutusteenuse pakkujana ütlen, et esiteks peaks olema algkapital ja teiseks sa pead ise pühenduma sellele. Näiteks Visbys oli vaid üks hotell, mis välisomanike käes. Ise pead kohal olema, tööd tegema ja seda, mida turist otsib, suutma n-ö kümnesse sihtida. Arvestada tuleb sellega, et suvekuudel peab suutma kasumi välja teenida. Turismihooaja väliselt peab endale mingi rakenduse leidma, nii et väga lihtne see pole. Minul oli
majutustegevus kümme aastat põhitöö kõrvalt, nüüd võibolla saab ilma hakkama.

HTÜ Tootmine OÜ juht Agu Kohari
1. Tulin Hiiumaale tagasi 1968. aastal ja sest ajast olen kogu aeg n-ö toidu sees olnud. HTÜ Tootmine on 100 protsenti tarbijate ühistu tütarettevõte. Põhitooteks on olnud kakskümmend aastat Hiiumaa leib, see on praegugi kõige suurema mahuga. Teisele kohale on tulnud talusai, mida müüme Võruni välja. Pool leiva ja- saiatoodangust läheb Hiiumaalt välja, palju läheb ka köögitoodangust välja. Perspektiivis näen ette leivatööstuse renoveerimist, sest meie toodang on ja jääb ikkagi nišitooteks. Ainuke, millega areng saab toimuda, on kvaliteet ja veel kord kvali­teet. Praegu anname tööd pea 50 inimesele ja oleme ainuke toiduainetetööstus Hiiumaal ning see on kahtlemata kurb. Koolitatud inimesi oleks juurde vaja, sest toiduainetetööstus on spetsiifiline ja vastutusrikas töö. Omavalitsused võitlevad gümnaasiumide eest, aga arendada tuleks just ametikoole. Hiiumaal on võimalik tööd teha, aga kuidas noored sellest aru saaks ja kuidas seda selgitada, see on raske.
2. Meie äriplaan seisnebki selles, et saada hiiumaist, kõrge kvaliteediga lihaveise liha ja seda väärindada, et Hiiumaalt ei viidaks ära mitte elusloomasid, vaid lihakeha või valmistoodang. Lihakogus, mida oleme suutelised töötlema, on suur, aga puudu on spetsialistidest ehk lihalõikajatest. Nad tuleb leida. Toidusektor on valdkond, kus Hiiumaal võiks suurem seltskond tegutseda. Ainult hiidlaste jaoks pole siiski mõtet tootma hakata. Tähtis on ka, et toode oleks kvaliteetne. Ettevõtja peab olema sära silmas, vaim valmis, tal peab olema kompetentsi, palja tahtmisega ei tooda midagi. Hiiumaa toode peaks põhinema ka Hiiumaa toorainel. Üks valdkond, mis täiesti unaruse jäänud, on Kärdla arteesiavesi. Kunagi prooviti, kuid sinnapaika see jäi, aga seda võiks vabalt toota. Hiidlased on korilased, aga me müüme kõik oma marjad ilma töötlemata ära. Nii et tegelikult valdkondi, kus äri ajada, on. Siinjuures on koostööd vaja teha, sest n-ö ühe ja sama rea peale pole väikeses kohas mõtet minna. Ja inimesi on vaja. Ma tegin ametikoolile ette­paneku hakata kokk-kondiitreid koolitama, nemad saaks ka aastaringselt tööd. Õpetama peaks pigem selliseid erialasid, mida Hiiumaal saaks rakendada.
3. Äri teevad inimesed – kui pole inimesi, pole ka äri. Mida teha, et inimesed tuleksid Hiiumaale? Kui vanasti sõitis praam poolteist tundi, siis nüüd sõidab tund 45, vahel muidugi kiiremini ka. Kunagi sõitsid laevad iga tunni aja tagant. Infrastruktuurist hakkabki peale inimeste liikumine – kui lennuk lendab nagu jumal juhatab, siis pole oodata ka lendude täituvust. Veel üks näide: omavalitsused jagasid Hiiumaal kõik korterifondi laiali, kuid Euroopas on kuni 50 protsenti korterifondist omavalitsuste oma, Hiiumaal kolm protsenti. Kuhu see noor tuleb, kuuse alla või? Need asjad on noorte jaoks väga tähtsad, aga sellest ei taheta rääkida. Hakkame sellest peale, siis tulevad inimesed. Kui tulevad inimesed, tulevad ka äriideed.

AS M ja P Nurst juhataja Agur Nurs
1. Meie ettevõte pole kõige suurem plastiettevõte Hiiumaal, tegeleme nelja eri­haruga, millest plastitootmise käive moodustab umbes 15 protsenti. Aga kindlasti me oleme Hiiumaa kõige suurem tootmisette­võte, teiseks me väärtustame plastdetaili ehk siis sellest tuleb lõpptoode: pistikud, lülitid jms kuni pakendini välja. Üsna vähe detaile müüme välja pooltootena. Teine suurem haru on seadmetele kaabliköidikute tegemine, see läheb masinatööstuse jaoks. Veidi on ka metalli käitlemist.
2. Tuleb leida hea idee või inimene, kes hea idee on leidnud ja siis seda teostama hakata. Sest need, kes leiu­tavad, tavaliselt tootma ei kipu. Tootmist alustades ei maksa loota, et sealt kohe kasum tuleb – kasum tuleb investeerida, et edasi areneda.
3. Mida Hiiumaal võiks teha, on toote- ja tootmise disainimine. Tootmise disaini all ma mõtlen seda, et praegu pole meil pädevaid inimesi, kes oskaksid tootmisliine efektiivsemaks muuta. Seda teenust ostame me kalli raha eest sisse. Paadiehitus on meil ka väike, miks me ei võiks puust paate teha, puitu meil ju on. Plastitootmisest jääb selliseid jäätmeid üle, mida meie oma tootmise juures taaskasutada ei saa. Samas need põlevad väga hästi. Oleme mõelnud plasti põletamisest saadavat soojus­energiat kasutada kasvuhoonetes, aga see eeldab omakorda tootmisjaama. Kuna plastijäädet Hiiumaal nii palju ei teki, peaks ka puitu põletama. Pole võimatu, et meie tagahoovi võiks kerkida kasvuhoone.

OÜ Vetsitall oma­­­nik Ester Tammis
1. Oleme turul 17. aastat, tegevust arendanud samm-sammult, iga sent on läinud ettevõtte edasiarendamiseks. Kuna turismihooaeg kestab paraku kaks ja pool kuud, saab areneda vaid kvali­teedi poole. Saamegi mõelda, mida veel võimalik pakutavas tootes arendada. Kuna Vetsi talli näol on tegu vana mõisaaegse hoonega, oleme sihikuile võtnud selle, et meie köök võiks ka rohkem mõisalikum olla. Kes tänapäeval tahab Hiiumaal ­turismiga alustada, selle jaoks on see suhteliselt raske, sest alusatma peab nullist. Kui mina peaksin nüüd alustama, siis ma kahtlen, kas ma julgeksin. Praegune töö on saanud Vetsi Talli omanikele elustiiliks.
2. Praegu on selliseid küla­sid küll, kus majutuskohta pole. Arvan, et kui need oleks igal pool olemas, leiduks nende jaoks ka inimesi, sest üha rohkem hindavad linna­inimesed Hiiumaa rahu ja vaikust. Igas külas võiks seega olla üks talumaja, kus turistil oleks mõneks ajaks võimalik kanda kinnitada. Kuid kui seda ei ole ja alg­kapitali samuti mitte, siis mina küll nii hulljulge poleks, et võtaks pangalaenu ja hakkaks mingit uut asja ehitama selleks, et rajada kogu oma elu ja tulevik turismi väike­-ettevõttele. Ma ise pole pangalaenu võtnud.Selleks, et siin ettevõtlusega alustada, tuli mandril kõik müüki panna, mis meil oli. Ja laienenud oleme ruum ruumi haaval ette võttes. Hiiumaal on suureks probleemiks töötajad. Me saame need seitse suveks kokku, kuid teine küsimus: mis on nende töökvaliteet? Meie töötajatest pooled on kooliõpilased, pooled pensionärid ja pensionieelikud. Lootusrikkamgi on pensionäriga tööd teha, sest noor inimene tahab nädalalõpul vaba olla. Kahjuks ei õpetata Hiiumaal turismiettevõtlust sellisel moel nagu see oleks meile vajalik. Vetsi Tallis on praktikal käinud kokaõpilased Saaremaalt, kuid nad lähevad edasi tööle hoopis laevadele või Tallinna, kus aastaringne töö garanteeritud.
3. Maal oleks võima­lusi rohkem, mida kasutada. Hiiumaal pole näiteks ­kanalat, miks ei võiks keegi selle asja ette võtta? Kui keegi on valmis väiketalupidamisega alustama, siis tuleks neid inimesi õpetada, kuidas talupidamine ära toidaks. Loomakasvatuse puhul peaks alustaja mõistma looma kasvatamist kuni käitlemiseni välja. Nagu näiteks lamba puhul, mida kõike sellelt loomalt võiks saada: nahk, vill, liha.
Üles kirjutas
JAANUS KÕRV

Loe lisaks 5. oktoobri Hiiu Lehest, lk 1.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411