Reede, oktoober 19, 2012
 

Hirm: naaber kisub niigi kitsa teki endale

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa omavalitsusjuhid toetavad senistes omavalitsustes otsustustasandi säilimist, kuna on kogenud, et suurem naaber võib otsustamisel väiksema huvid kõrvale jätta.
Regionaalminister Siim Kiisler on aastaid püüdnud kohalikke omavalitsusi ühinema saada. Nüüd, aasta enne kohalike omavalitsuste valimisi, pakkus ta meeleheitliku sammuna välja kuus võimalust Eesti omavalitsuste reformiks.
Hiiumaa omavalitsusjuhid ütlesid välja oma isikliku arvamuse, millest selgub, et otsustusõigust päriselt naabrile ära ei taheta anda, kuigi teatud asju ollakse nõus koos tegema.
Nii näiteks ütles kauaaegne ühtse Hiiumaa omavalitsuse toetaja, Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari nüüd, et on seoses koolireformiga kogenud: suur omavalitsus, st Kärdla mõtleb ainult enda huvidest lähtuvalt.
Emmaste vallavolikogu esinaine Merike Kallas usub, et kui otsustustasand oleks nende vallast ära viidud, oleks sellega koos nende vallast naabervalda Käinasse juba ammugi kadunud ka nii mõnigi teenus.
Kärdla linnavolikogu esimees Ivo Eesmaa arvab juba ette, et Kärdla-keskne valdade ühinemine ei leiaks tõenäoliselt hiidlaste hulgas piisavat toetust.
Päris rahul pole praeguse olukorraga keegi.
Juba ette keskuse rolliga arvestada võiva Kärdla linnapea Georg Linkov on seda meelt, et ühes omavalitsuse peaks olema kuni 3000 elanikku. See tähendaks Hiiumaal kaht omavalitsust.
Kõige uuenduslikuma ja usalduslikuma ümberkorralduse variandi – saarte ühtses majandusruumis kaks omavalitsuslikku maakonda: Hiiumaa vald ja Saaremaa vald – pakkus välja Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk, kes on ametis ka Hiiumaa omavalitsuste liidu juhina.
Kohalik otsustustasand peab säilima
Neljal korral nimetasid omavalitsusjuhid, volikogude esimehed ja -naised ning linna- ja vallavanemad Hiiu maakonna jaoks kõige sobilikumaks kolmandat, omavalitsusliitude Eestit. Sobilikuks peeti ka teist varianti ehk kahetasandilist Eestit. See tähendaks, et omavalitsusmaastik reformiga ei muutuks, ainult tekiks juurde maakondlik omavalitsustasand või delegeeritaks osa ülesandeid suurema otsustusõiguse saanud avalik-õiguslikule omavalitsusliidule.
Neljal korral nimetati sobilikuks nn kahetasandilist Eestit – oletatavasti tähendab see, et loodaks maakonnapõhine omavalitsustasand, 1994. aastani tegutsenud maavolikogude analoogid.
Kümnest küsitletust vastas kaheksa. Vastuseid ei tulnud kahelt küsitletult, Pühalepa vallavanemalt Ants Oravalt ja Emmaste vallavanemalt Tiit Peedult.

 

Regionaalministri pakutud variandid
1. Minivaldade Eesti, säilib praegune olukord;
2. Omavalitsusliitude Eesti, omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule;
3. Kahetasandiline Eesti, luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;
4. Kihelkondade Eesti, toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ja tekib 70–100 omavalitsust;
5. Tõmbekeskuste Eesti, liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30–50 omavalitsust;
6. Maakondade Eesti, liitumised toimuvad üldjoontes olemasolevate maakondade põhiselt.
Allikas: Siseministeerium

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411