Reede, september 28, 2012
 

Suuremõisa lossi kahesajandi suurremont

Harda Roosna | Hiiu Leht
Nii suurt remonti kui tänavu, pole ühes Eesti kauneimas barokkmõisas, 18. sajandi keskel ehi­tatud Suuremõisa lossis tehtud paarsada aastat.
Lossis tegutseva Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas tänas väikesel pidulikul koosviibimisel ehitajaid ja restaureerijaid firmast OÜ Ehitus5Eco, OÜ Tristano Grupp ja OÜ Bennur, muinsuskaitse järelevalve tegijaid OÜst Keskkonnaprojekt Mart Kaupsi ja Marek Mitrit, muinsuskaitseameti Hiiumaa vanem­inspektorit Dan Lukast ning AS-i Riigi Kinnisvara projektijuhti Ago Risti.
Risti, kes jälgib töid kõikidel CO2 müügirahast korda tehtud või tehtavatel Hiiumaa objektidel ütles, et Suuremõisa tööd eristusid teistest ainult selle poolest, et taastada tuli vana muinsuskaitsealust hoonet. “Vana säilitamine on ikka meeldiv, aga muidu on töö nagu töö ikka, hea on, et saan seda Hiiumaal teha,” ütles Rist, kes Kärdlas koolis käinud ning kelle ema ja isa siiani saarel elavad. Rist töötas ülikooli järel 14 aastat Moskvas ehitaja-peatöövõtjana ning nüüdseks on kaks aastat ametis riigi kinnisvara aktsiaseltsis.
Tammaru: Kompromiss õpilaste arvelt
Peol oli kohal ka nõukogudeajal Putkaste sovhoostehnikumina tegutsenud kooli esimene direktor Tiit Tammaru. Juhuse tahtel möödus just samal päeval 35 aastat ajast, mil ta kooli tööle tuli.
Tammaru ütles, et nõukogudeajal ei tehtud hoonele ühtki suurremonti, kuid pide­valt, igal aastal sanitaarremonti. Töid rahastas tollal põllu­majandusministeerium, millele kool kuulus.
Tammaru rõõmustas lossi kordategemise üle, kuid samas leidis, et temale meeldinuks rohkem, kui õpilastel olnuks kasutada kaasaegsed, avarad, valged ja soojad kooliruumid. Niisugused nagu 1981. aastal valminud õpilaskodu, mille suurremont lõpeb oktoobris, ja Suuremõisa kaupluse vastas asuv õppehoone, mis praegu seisab kasutuseta. Siiski leidis ta, et on õnn, et kogu plaanitud õppehoonete kompleksi valmis ei ehitatud, kuna ilmselt seisaks seegi praegu tühjalt.
“See, et kool ikkagi lossi jäi, oli terve maakonna soov ja kompromiss, aga mulle tundub, et siin majas on külmem ja kõledam. Mulle meeldisid rohkem uue õppehoone suurte akendega valged soojad ja avarad ruumid,” ütles endine kooli­juht. Samas tunnistas ta, et veel hullem oleks olnud kui loss jäänuks kasutuseta lagunema või läinuks eraomandisse.
Nüüd kuulub suurem osa lossikompleksist haridus- ja teadusministeeriumile ning miljoneid eurosid remondi­raha on leitud just põhjusel, et seal tegutseb kool.
Tänavu võeti Hiiumaa ametikooli vastu 119 uut õpilast, koos seniste õpilastega alustas sel sügisel kooliaastat kokku 176 õpilast. Mullu oli õpilaste arv läbi aegade suurim ja küündis koguni 250ni.
Katus peab ja ­kelder ei võta vett
Kõige enam rõõmustas nii inspektorit kui koolijuhti, et hoone katus peab nüüd vett ja kelder päästeti liig­niiskuse käest. Direktor rääkis võimsate korstnate vahele ehitatud laudteel kõndides, et pööningul oli läbisadamiskohtade all paar­kümmend vanni, mida tema isegi tühjendamas käinud.
Nüüd on pööningu põrand puistevillaga kaetud ning sellevõrra peaks uue kesk­küttesüsteemi saanud hoone ka paremini sooja pidama.
Dan Lukase suurim rõõm on aga hoone ümbrus, kust eemaldati ligi poolemeetrine ehitussodi ja mullakiht, vundament varjestati isolatsiooni­materjaliga ning vihmavee äravoolu jaoks tehti pinnasele korralik kalle. Nüüd ei pritsi
katuselt sadav vihm enam vastu lossi alusmüüri ja keldriaknaid ning kelder pääseb pidevast niiskusest ja hallitusest.
Koolijuht lisas, et korraliku küttesüsteemi ja hea valgustusega varustatud keldritesse saab nüüd teha töökojad, mida restaureerimisõpilastel hädasti vaja. Seni oli keldriruumidest kasutusel vaevalt veerand.
Lambid ja leiud
Suurremondi käigus sai loss uued unikaalsed lambid, millest suur osa valguskunstniku disainitud. Restaureeriti ka aknaid-uksi. Lukas selgitas, et selleks kasutati nn säästvat meetodit, st et maha ei kraabitud kõiki värvikihte, vaid sondeeriti välja kõige varasem värvikiht ning kaeti sellega olemasolev – ehk säilitati kõik ajaloolised kihistused. Inspektor selgitas, et kui aastasadu värvikihi all olnud puit täielikult avada, võtab see sisse niiskust, hakkab n-ö mängima ja kasu asemel võib sündida kahju.
Senised värvikihid jäeti aga huvilistele vaadata korrektselt viimistletud ruudukeste kujul. Enne remonti tehtud uuringute käigus avati ka suure saali laemaalingud, mida on üksteise peal kaks kihti, mis neist saab ja kumb taastada, on alles arutluste küsimus.
Taastamistööde käigus välja tulnud huvitavatest leidudest nimetas Dan Lukas lossi­esise nn kultuurkihi alt leitud pumba­kaevu detaile ja müürikatket, mis võis kuuluda enne praegust ehitist samas paigas asunud hoonele.

 

Eestimaise kutsehariduse häll
• Parun Ungern Sternberg tõi 1824. aastal Hiiumaale suure karja meriinolambaid ja asutas 1829. aastal Kärdla kalevivabriku, ühe esimese Eestis. Vabrik alustas katsetusi Suuremõisas.
• 1824. aastal avati Suuremõisas lamburite kool, kus õppeaeg kestis poolteist aastat ja õpetajaks oli Saksamaal väljaõppinud talupoeg. 1833. aastal avati Kärdla kalevivabriku juures väike kutsekool. Need kaks kooli tähistavad eestimaise põllumajandus­hariduse- ja ka tööstuskutsehariduse algust.
• 35 aastat tagasi alustas lossis tööd Suuremõisa tehnikum. Hiiumaa ametikooli nime kannab kool 2008. aastast.
• Kooli peahoone ehk nn Suuremõisa lossi restaureerimistöid rahastati kahes etapis. Projekti alustati 741 700 euroses mahus, lisandus täiendavalt 132 700 eurot. Kokku kulus 874 400 eurot, millele lisandub 20protsendiline käibemaks.
• Tööde käigus paigaldati uus katusekate ja keskküttesüsteem, restaureeriti välisuksed ja -aknad, soklikorrusele ehitati uus elektrisüsteem, uuendati ruumide valgustus, õpilaste toitlustamisega hõivatud tiibhoone sai kaasaegse ventilatsiooni­süsteemi.
Allikas Hiiumaa ametikool

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411