Reede, september 21, 2012
 

Kõrgessaare alevik ehk Viskoosa saab vee ringtoite

Kõrgessaare vallas käib ühisveevärgi ja kanali­satsiooni rekonst­ru­ee­­­­rimine enam kui miljoni euroses mahus, muuhulgas paraneb Viskoosa kortermajade vee kvaliteet.
Kvaliteetse joogiveega varustamine ja kaasaegse kanalisatsiooni rajamine Viskoosasse ja Laukale läheb kokku maksma üle miljoni euro. Töödega alustati tänavu juunis Viskoosast, Laukal septembrist ja kõik peab valmis saama järgmise aasta juunikuus.
Kõrgessaare alevik saab vee ringtoite
Vallavanema Jaanus Valgu sõnul toimub vanade kanalisatsiooni isevoolsete trasside vahetus, rajatakse uued isevoolsed ja survetrassid. Rekonstrueeritakse vanad pumplad, mis tähendab
Sadama tee veepumpla kasu­tusse jätmist ja Tööstuse tee pumpla täielikku rekonstru­eerimist.
Kahe pumplaga saab kogu Kõrgessaare vee ringtoite. “Ringtoite puhul ei jää vesi vähese tarbimise tõttu süsteemi seisma ja kui tarbimine kasvab, on võimalik kahe pumpla kaudu toita kogu süsteemi – vee kvaliteet on igal juhul tagatud,” loetles Valk ringtoite plusse.
Ringtoide hõlmab ka kõiki veehaardes olevaid ühepereelamuid, sest 130 m sügavuse puurkaevu ehitamine käib inimestele endile rahaliselt üle jõu.
Põhjus, miks kvaliteetset vett nii sügavalt tuleb pumbata, on proosaline: 60ndate aastate lõpus leidis piirkonnas aset suur põlevkiviõli reostus. Selle tõttu ületab uuringute järgi fenooli tase põhjavees kohati 40 korda lubatud normi. Õli on kogu Viskoosa poolsaare ulatuses vajunud 60 m sügavusele ja jäänud paepinnasele pidama. 130 m sügavuselt ammutatud joogivee kohta aga ütleb vallavanem, et see on ideaalilähedane.
Veevärk on juba sees enamikes elumajades, rekonstru­eerimisega lisandub veel kümme­kond peret. Mõned elamud, mis veehaardealas ei ole, jäävad ringtoitest paraku välja.
Kanalisatsiooni saavad ka paigad, kus tarbijaid rohkem ja see seni puudunud.
Viskoosas kulub 875 000 eurot
Kaevetöid tuleb Viskoosas teha umbes 10 km. Tööde käigus rekonstrueeritakse pumpla ning rajatakse maa sisse kaks 60 m3 veemahutit tuletõrjevee jaoks.
Osaliselt uuendatakse majaesiste kanalisatsiooni­kaevude asbesttrasse, raja­takse kanalisatsioon ka
Ninametsa tee eramajadeni ning rekonstrueeritakse Kõrgessaare sadama survetrass.
Selles projektiosas on kokku kaks pumplat, seitse ülepumplajaama, samuti isevoolsed- ja survetrassid.
Kanalisatsiooni osas rajatakse 80 kontrollkaevu ja asendatakse 26 kaevu. Isevoolset kanalisatsiooni rekonstrueeri­takse 220 m ulatuses, umbes kilomeetri jagu rajatakse isevoolset trassi ja kilomeeter survetrassi.
Veetorustikku rajatakse ligi 7 km, vanad joogivee malmtrassid asendatakse kaas­aegsete peavoolutorudega.
“Rekonstrueerimist ei vaja üksnes biopuhasti ja ülepumpla, need on korras,” võttis vallavanem kokku.
Projekt, mis hõlmab tervet Viskoosa poolsaart, läheb maksma 875 000 eurot. Omavalitsusel tuleb sellest kanda 10 protsenti, 90 protsendi ulatuses rahastab töid Keskkonna­investeeringute keskus (KIK).
Töid teeb Pärnu firma Tekton OÜ, projektijuht on Üllar Laid.
Laukal kulub 174 000 eurot
Laukal vahetatakse välja ülepumpla, kanalisatsiooni survetrass ja biopuhasti. Valk põhjendas, et ligi 600 m vana malmtrassi asendatakse uuega, kuna vanal on palju lekkeid. Samuti ei taga vana nõukogude­aegne puhasti nõuetekohast reovee töötlust. Ka Lauka biotiigid puhastatakse.
Valk rääkis, et trasside vahe­tamine on üsna problemaatiline, kuna vanad trassid on suhteliselt maapinna ligidal, pae peal ja karmidel talvedel tuli ette külmumist.
“Tänapäeva norm trassi paigaldamiseks on 180 cm sügavusele, see tähendab, et paljudes kohtades tuleb trass pae sisse raiuda, et trasside külmumine oleks välistatud. Nõukogude ajal sellist tehnikat, millega paasi raiuda, lihtsalt polnud ja kõike ei saanud ka lõhkamistöödega lahendada,” selgitas Valk.
Koos Lauka kanalisatsiooni­trasside rekonstrueerimisega korrastatakse ka teed ja taastatakse haljastus.
Projekti kogumaksumus on 174 000 eurot. Ka seda projekti rahastab KIK 90 protsendi ulatuses, valla omafinantseering on 10 protsenti.
Laukal on peatöövõtja OÜ Dagosan Märt Varblase juhtimisel.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411