Teisipäev, september 18, 2012
 

Hiiumaa staažikaim päästetöötaja

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Kaljo Pihlamets (40) on kõige suurema staažiga pääste­töötaja Hiiumaal – 21 aastat sai täis tänavu 1. juulil.
15–16aastane staadionil sporti tegev noormees jäi silma ja tuletõrjeühingust tuldi rääkima, et on olemas ka tuletõrjesport ja vaja oleks välja panna Hiiumaa võistkond. Nii algasidki Kaljo Pihlametsa tuletõrjesporditreeningud, siis tulid Eesti meistrivõistlused, algul noorte­klassis, hiljem täiskasvanute omas.
“Meie õnn oli see, et olime kõvad spordimehed. Näiteks konksredeliga torni ronimist me harjutada ei saanud – siin sellist võimalust polnud. Läksime siis üks päev varem, redel kaasas, võistluspaika ja nii me proovisime. Ega viima­seks ka ei jäänud,” võtab Pihlamets tuletõrje­sportlase aastad kokku.
Pärast keskkooli lõppu käisid Kaljo mõtted ka teede­ehituse eriala õppimise suunas, kuid kuna pere oli juba loodud, lapski sündinud, oli vaja kuhugi tööle minna. Seepärast oli 1991. aastal tehtud päästeteenistuse tööpakkumine igati asjakohane ja vastuvõetav.
Koolitused nüüd ­tavapärased
Koolitusi ega väljaõpet tol ajal polnudki. Esimesel tõsi­sel koolitusel õnnestus Pihlametsal käia alles 1996. aastal. Kuuajane pääste­tööde juhtide õpe toimus ühes Rootsi päästekoolis. Seal sai noormehele selgeks, mis mujal maailmas päästetöö valdkonnas toimub.
Riigi edenedes hakati ka Eestis koolitusi läbi viima ja praegu on päästetöötajate koolitamine juba igapäevane asi.
Pihlametsal endal enam päästjatele mõeldud koolitustel osaleda pole vaja, tema koolitused hõlmavad pääste­tööde juhtidele mõeldud õpet, seda, kuidas sündmusi hallata ja olukordi lahendada.
Peale Pihlametsa on Hiiumaal kolm päästetööde juhti, kelle ametinimetus on aasta algusest kriisi reguleerimise büroo vanemspetsialist:  osakonnajuhataja Hannes Aasma, Kärdla komando pealik Marko Pruul ja Käina komando pealik Janno Üksik.
Pihlamets selgitas, et päästetöö juhi töö on lisatöö ja üks päästja kannab seda kohustust ühe nädala kuus. Sisuliselt tähendab see, et kella kaheksast viieni teed oma tööd ja pärast pead olema kogu aeg kättesaadav ehk teisisõnu vastutus kogu maakonnas toimuvate pääste­sündmuste lahendamise eest lasub siis sinul.
Päästsid elu
Pihlamets meenutas üht elupäästmist. Katlamaja põles, süttinud oli kütteõli, hoonest levis paksu musta suitsu ning kardeti, et katlakütja võib hoones olla. “Läksime Hillar Hiisiga sisse, tõime mehe välja – ta oli päris äramineku peal, aga sai ära päästetud. Siiamaani tuleb vastu ja ega ta ei teagi, kes ta elu päästsid, aga sisemiselt on see nii hea tunne,” meenutas Pihlamets.
Muuseas, pärast seda köhis ta kuu aega nii, et tasku­rätt oli must. Tol ajal ju hingamis­aparaate polnud, päästja läks suitsu sisse ja tegutses nii kaua, kui kannatas.
Ka päästeautodest ja nende tollasest varustusest ei maksa rääkida: müra oli autos nii suur, et raadiosidet oli pea võimatu pidada. “Nüüd istud nagu ema süles,” muigas Pihlamets.
Harjuda saab, unustada mitte
Sügava jälje jättis teismelisse poissi Kärdla metsamajandi kontori põlemine. Kas see sai ka hilisemal elukutsevalikul otsustvaks, seda Pihlamets praegu enam öelda ei oska.
Päästja sõnul on talle tule­kahjudest kõige eredamalt meelde jäänud Kärdla ­lennujaama kassahoone (Põllu tn 3) põleng. Ehk seepärast, et kõrvalmajad olid kogu aeg suures ohus. Veel on mällu sööbinud Kõpu koolimaja, Luidja puhkeküla hoone ja Putkaste mõisa abihoone põlemised.
Ja muidugi jääb meelde iga hukkunuga õnnetus. Pihla­metsal on päästeametis töötamise ajal tulnud neid kogeda palju – ta on näinud inimesi, kellelt tuli elu võtnud, aga ka neid, kes ise käe oma elu külge pannud, samuti autoavariis hukkunuid, keda on tulnud vrakist välja lõigata.
Kogu Hiiumaad vapustanud Kärdla lennuõnnetuse ajal oli Pihlamets vahetusest vaba, mistõttu jõudis katastroofipaika veidi pärast esimesi päästjaid. Avanenud pilt sündmuspaigal on mõjutanud mehe elu siiani: tekkis tõrge lendamise vastu ja nüüdki nõuab lennureisile asumine iga kord suurt
eneseületust.
Tööd rohkem, palk väiksem
Päästedepoode sulgemise kohta ütleb Pihlamets, et riik peab kusagilt ju kokku hoidma ja kuna päästeametile eraldatakse riigi eelarvest kindel summa, siis just seda jagada saabki.
Hea on tema hinnangul see, et Emmaste depoo sulgemine päästjate arvu maakonnas ei kahandanud, aga ka see, et Emmaste vaba­tahtlike asju ajab oma ala legend Aare Ernes. “Praegu saame hakkama, aga mis siis saab, kui depoosid veel suletakse?”. Vastust sellele küsimusele kogenud päästja ei tea.
Pihlamets leiab, et prae­gune komandode gruppi­desse jagamine on ebaõiglane. Nii on Tallinna, Tartu ja teiste suuremate linnade komandod nn kõige kõvemas grupis, mis tähendab ka
paremat palka, Hiiumaa aga kuulub teise gruppi.
Kui näiteks Tallinnas põleb eramaja, sõidab välja paarkümmend meest. Kui Hiiumaal põleb samasugune eramaja, sõidab üle maa­konna välja seitse meest. Tallinnas on kümme meest korraga valves, meil siin kolme–­neljamehelised valved. “Kes siis tegelikult rohkem tööd teeb?” küsis Pihlamets.
Suitsuandur elupäästjaks
Kuna viimastel aastatel on Pihlametsa põhitöö olnud ennetus, teeb teda kurvaks, kui loengul mõni arvab üleolevalt, et suitsuandurit polegi vaja. “Kortermajas paned sa ju nii ohtu mitte ainult iseenda, vaid ka teised,” selgitas Pihlamets. Ja tuletas meelde, et suitsuanduri puudumine on karistatav.
Karistuspoliitikat pole seni siiski ellu viima hakatud ja kontrollkäigust teatatakse kaks nädalat ette, et jõuaks suitsuanduri ikka paigaldada.
Sellest, et seadmest on kasu, kõnelevad faktid: kui 2006. aastal oli Eestis tule­õnnetuses hukkunuid ligi 160, siis pärast suitsuanduri kampaania läbiviimist langes hukkunute arv enam kui poole võrra.
Kui üldjoontes on ohutusteadlikkus kasvanud, ollakse siiski tihtipeale hoolimatud – andur võetakse lae alt maha, kui patarei tühjaks saab, uut toiteallikat aga poest enam ei osteta, unustatakse.
Muret teevad ka eakad, kes lae alla ise ei pääse ning kui pliidiraualt leviv suits juhtub anduri käivitama, siis vanainimene seda välja lülitama ei ulatu ja lähebki lihtsamat teed – laseb anduri kellelgi maha võtta ja nii see jääbki. Nüüdseks on müügil ka juhtmed, mida saab suitsu­anduri külge ühendada, et seda vajadusel ilma lae alla ronimata nupulevajutusega sisse ja välja lülitada.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411