Teisipäev, september 4, 2012
 

“Elektrihinna tõusust pole pääsu”

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Nii kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturu talituse juhataja Jako Reinaste, kes avanevat elektriturgu hiidlastele tutvustamas käis.
Elektrituru avanemises lepiti kokku Eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaaegu kümme  aastat tagasi ja Eestile seati tähtajaks 2013. aasta 1. jaanuar. Nelja kuu pärast ongi see aeg käes.
Just sellepärast alustasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning konkurentsiamet koostöös maavalitsustega infopäevade sarja, tutvustamaks elektri­turu avanemisega kaasnevaid muutusi. Nelja­päeval rääkis ta ees­seisvatest muudatustest Hiiu maavalitsuses.
Elektrituru avamine kohustuslik
Jako Reinaste selgitas, et avatud elektriturg peab Eesti­le tagama sõltumatuse Venemaa elektrienergiast ning on eeltingimuseks Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemi­dega.
Ka ootaks elektrituru tähtajaks avamata jätmisel Ees­t­it märksa karmim karistus kui suhkrutrahv.
Praegu saab tarbija elektrit osta ettevõttelt, kelle võrku ta kasutab, on see siis Eesti Energia Jaotusvõrk või Imatra Elekter. Järgmisest aastast avaneb aga võimalus valida sobiv elektrimüüja erinevate pakkujate ja hinnapakettide hulgast.
Samas pole elektrimüüja valimine kohustus, vaid võimalus. Kui mõni kodutarbija endale elektrimüüjat ei vali, müüb talle elektrit edasi firma, mille võrguga tema majapidamine praegu ühendatud.
Võrguettevõte jääb monopoolseks
Kuna elektrituru avanemise järel kasutatakse edasi olemasolevaid elektrivõrke, ei saa erinevalt energiamüüjast valida võrguettevõtet, mis elektrienergia koju või kontorisse toimetab.
Võrguteenuse tasumäära, mis moodustab kolmandiku elektriarvest, kooskõlastab elektrituru avamise järel konkurentsiamet, kuna ka edaspidi on tegemist monopoliga.
Suurt osa elektriarvet moodustavatest erinevatest maksudest turu avanemine ei mõjutagi. Mõju avaldub vaid umbes kolmandikule reaalselt tarbitava elektrienergia hinna osas.
Elektriga varustamine jätkub
Kui seni on ka elektrimüüjad olnud üsnagi monopoolses seisundis, siis avatud elektri­turul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita uusi kliente või säilitada olemasolevaid. Põhjusel, et iga elektritarbija saab ise otsustada, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada.
Uue elektrimüüja saab valida juba enne elektrituru avanemist 2012. aasta teises pooles, aga ka pärast turu avanemist. Lepingu uue müüjaga võib sõlmida kasvõi igal kuul ja müüjate vahetamiste arv ei ole piiratud.
Valitud elektrimüüja pankrottimineku või tegevuse lõpetamise korral tagatakse elektrivarustus üldteenusega seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja. Seega ükski kodu või kontor hetkekski elektrita ei jää, sest elektrit müüb sel juhul asjaomase piirkonna võrguettevõtja, st firma, mille võrguga konkreetne tarbija ühendatud on.
Kui tarbija valikut ei tee, ei katke ühegi kodu ega ettevõtte varustamine elektriga. Tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektrimüüjat valida, varustab elektrienergiaga asjaomase piirkonna võrguettevõtja üldteenusena. See tähendab, et elektrihinna aluseks on eelmise kuu kaalutud keskmine börsihind. Sellele lisandub ettevõtte kasum, mille marginaali jälgib pidevalt konkurentsiamet.
Leping detsembrist
Aasta algusest saab iga elektritarbija valida endale sobiva elektrimüüja, siiani on see võimalus olnud vaid suurettevõtetel.
Ükski kodu ega ettevõte ei pea seoses turu avanemisega mingeid uusi seadmeid soetama või midagi välja vahetama.
Uued müüjad ja nende pakutavad hinnapaketid saavad kättesaadavaks eeloleval sügisel. Kui soov on hakata uuelt müüjalt elektrit ostma järgmise aasta algusest, tuleb uus leping elektrimüüjaga sõlmida tänavu 10. detsembriks.
Praeguse info kohaselt plaanivad eratarbijatele ning väikestele ja keskmistele ettevõtetele hakata elektrit müüma Eesti Energia, Latvenergo Kaubandus, Imatra Elekter, VKG Elektrivõrgud ja 220 Energia. Oodata on veel mitme müüja lisandumist.
Lisaks müüvad elektrienergiat Baltic Energy Services ja Nordic Power Management, kuid need ettevõtted on müügifookuse suunanud eeskätt suure energiatarbimisega äriettevõtetele ja ametiasutustele.
Elektrihinda tõstab kliimapoliitika
Praeguseid börsihindu arvestades võib elektriarve tavatarbija jaoks kallineda u 20 protsenti, jäädes Euroopa riikide hulgas ikkagi üheks madalamaks.
“Elektrienergia hinda ei tõsta mitte elektrituru avanemine, vaid Euroopa Liidu muutuv kliimapoliitika,” selgitas Reinaste.
Ta lisas, et elektrienergia hind on meil seni vabaturu hindadest odavam olnud tänu riigi toetustele ja tasuta jagatud Euroopa Liidu CO2 ehk saastekvootide arvelt.
2013. aastast tõstavad elektri hinda kogu Euroopas uued CO2 heitmekaubanduse reeglid, mille järgi tuleb põlevkivielektri tootmiseks hakata kvooti ostma.
Üürnik müüjat valida ei saa
Elektrimüüjat ei saa valida elektritarbijad, kel pole sõlmitud võrgulepingut otse võrguettevõtjaga ning kes tarbivad elektrit kellegi teise võrguühenduse kaudu. Sellisteks alltarbijateks on suurtes kortermajades korteriühistu või haldusfirma kaudu elektrit ostvad korteriomanikud ja -üürnikud, kaubanduskeskuste ja ärihoonete rentnikud, suvilakooperatiivide ja garaažiühistute liikmed jt.
Nendele tarbijatele müüb elektrit kas kinnisasja omanik, haldur või ühistu, kes valib ka elektrimüüja.
Ühistute liikmed saavad elektrimüüja valikut mõjutada ühistu üldkoosoleku kaudu.
Pakkumisi küsi mitmelt
Elektrimüüjad hakkavad avatud turu lepinguid tarbijatele uueks aastaks pakkuma juba oktoobris-novembris, seda peamiselt telefoni ja interneti teel. Pakkumisi tehakse arvestades kliendi eelnevat elektritarbimist ja hinnastamise mudeleid tuleb tõenäoliselt kolm: fikseeritud hinnaga paketid, osaliselt muutuva hinnaga paketid ja muutuva hinnaga ehk börsihinnast sõltuvad paketid. Viimane pakett sarnaneb elektri pakkumisega üldteenuse korras, mille puhul ei ole elektri hind ette teada – see sõltub börsil igapäevaselt toimuvatest liikumistest.
Fikseeritud hinnaga pakette pakutakse enamasti koos tähtajalise lepinguga, mis tähendab, et fikseeritud hinnaga elektrit saab osta vaid siis, kui sõlmitakse näiteks pooleaastane, aastane või kaheaastane leping.
Sellisel juhul tuleb valmis olla ka selleks, et lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele seatakse piirangud. Näiteks võib elektrimüüja nõuda, et lepingu varasema lõpetamise eest tuleb maksta teatud tasu. Mida varem lepingut lõpetada soovitakse, seda suurem see tasu on.
Kindlasti tuleks enne otsuse tegemist küsida pakkumisi vähemalt kahelt-kolmelt firmalt ja tähelepanu peab pöörama nii lepingutingimustele kui hinnale, sellele, kas pakutud hind on esitatud koos käibemaksuga või mitte, kuidas saab lepingut lõpetada, millal on arve tasumise aeg ning mis juhtub, kui tasumine hilineb.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411