Teisipäev, september 25, 2012
 

20 aastat okupatsioonivägede minekust

Erakogu
Kolmapäeval möödus 20 aastat sellest, kui Hiiumaalt lahkusid Vene väed – nõukogude piirivalvurid läksid Hiiumaalt 19. septembril 1992.
Vene vägede väljaviimine Eestist kestis veel paar aastat ja alles 31. augustil 1994 oli viimanegi viisnurgakandja sunnitud Eestimaa tolmu jalgelt pühkima.
Isiklike asjade väljaviimise luba
Juba 20. veebruaril 1992 ilmus ajalehes Hiiumaa esimene viide, et midagi toimub, sellest kõneles pealkiri “Eesti kuulutas oma territooriumil asuvate N. Armee väeosade varad Eesti omandiks.” Hiiumaal asuvate varadega tegeles kohalik riigikaitseosakond ja isegi ohvitseride isikliku vara väljaviimiseks pidi olema luba. Nii näiteks sai sai lipnik Tkatšov 10. veebruaril loa välja vedada kaks konteinerit isikliku varaga. Konteinerite sisu vaadati üle riigikaitseosakonnas.
Saarelt taheti ära viia ka 30 automaati ja ligi 10 000 padrunit, kuid selleks luba ei antud. Lepiti kokku, et sõja­väelased teatavad soovist oma ülemustele ja nemad peavad kokku leppima vabariigi valitsusega. Riigikaitse­osakonna juhataja Urmas   Roosimägi aga ütles lehele, et piirivalvurid olevat oma relvi juba möödunud suvel välja vedanud.
Riigikaitseosakonnale valmistasid muret piirivalve tehnilised vaatluspostid. Neis polnud mingit lahingu­tehnikat, üksnes side- ja vaatlusseadmed, mida saanuks kasutada ka Eesti enda tulevane piirikaitse. Sellepärast kutsus leht üles neid mitte rüüstama. Ka soovitas ajaleht sõjaväelastelt mitte midagi osta, hoiatades, et omandatu võetakse käest ära ja raha ka tagasi ei anta.
Äri käis “üle peade”
9. märtsi Hiiumaas kirjutas ajakirjanik Leonid Spassov, et toimetusse jõudis kuuldus, et on hakatud müüma piirivalvekordoneid. Jutt käis Kõrgessaare kordonist, millele tahtvat “käppa peale panna” Eesti-Soome aktsiaselts Favora.
Ajaleht küsis infot piirivalvekomandandilt Aleksei Kuznetsovilt. Tema ei osanud selgitada muud, kui et tõepoolest olevat Hiiumaal käinud inimesed, kes vaadanud kordonihooned üle. Jutt käinud inglise keeles, kohale tuldud helikopteril ja kogu takseerimine võtnud aega mõni minut. Kuznetsovi sõnul makstud kordonikompleksi eest 300 000 rubla.
Kõrgessaares olid suur kasarmu, ohvitseride korterid, garaažid, töökoda, saun ja muud üsna korralikud kõrvalhooned. Ka oli ajalehele teada, et 70ndate keskel valminud kordoni ehituseks kulus umbes miljon rubla. Inflatsiooni arvestades oleks selline hoonekogum pidanud maksma seega mitu miljonit.
Äri käis tõenäoliselt Balti piirivalveringkonna juhtkonna tasemel, sest ka ­Kuressaare piirivalveväeosa komandör Viktor Kolotuhhin müügitehingut ei kinnitanud ega eitanud. Lihtsalt väitis, et temal selle kohta dokumente pole. Ajakirjanik oletas, et küllap on tehing liikunud ka üle tema pea ning ehk on selle kohta mingi kokkulepe Eesti ja Venemaa valitsuse vahel.
Ka Hiiu maavalitsusel ega tollal veel Lauka külanõu­kogu nime kandnud oma­valitsusüksusel polnud tehingu kohta infot. Maasekretär Tõnu Erk püüdis asjas selgust saada, kuid riigivaraametist öeldi, et neile pole sellist taotlust tulnud.
Favora oli tollal üsna tuntud ettevõte, kuna sai juba taastatud Eesti vabariigi territooriumil osta Balti piirivalveringkonnalt kaks piirivalvekaatrit, makstes kummagi eest vaid 180 000 rubla. Merepiirivalvurite äri tulemusel liikus nende kätte ka kogu Tallinnas Koplis asuv merepiirivalvedivisjoni kompleks koos ohvitseride elamutega. Saaremaal omandas Favora Tammuna kordoni 900 000 rubla eest.
Maavanem Tarmo Mänd ütles lehele, et kuulduseid on veel mõne kordoni müügi kohta ja Dagö nimeline ettevõte heitvat silma Kõpu kordonile. Nii pidid Eesti piirikaitseametile Hiiumaalt jääma vaid Suursadama ja Sõru kordonite hooned.
Kas muuseum teab?
16. mai Hiiumaas kirjutas ajakirjanik Aivar Viidik: “Seisan Kärdla sõjaväekomandatuuri ehk lihtsalt sõjaväeosa nr. 2133 lagunenud värava taga kindla kavatsusega sisse astuda ja aastakümneid möödakäijate silme eest varjatud territooriumiga tutvust teha. Senise suure kasarmuhoone  ees, mis nüüdseks juba ­koduloomuuseumi käsutuses, mängivad kaks sõdurpoissi jalgpalli.”
Edasi küsib Viidik ülemust, mispeale teda maja teisele korrusele juhatatakse. Erariides ohvitser  pühib parajasti oma kabineti põrandat. Viidik küsib luba tema valdustes ringi vaadata. Mees on nõus ning leiab, et tema meelest peaks olukord nii hoonetes, kui õue peal olema n o r m a a l n e. “Olen ise kaks aastat kroonut teeninud ning ka mitmed aastad ehitust õppinud, kuid nüüd tuli küll kõike seda normaalsust vaadates üsna jube tunne,” tunnistab Viidik. Ta kirjeldab kriuksuvaid põrandaid ja uksi, roostekarva võõbatud valgustamata koridore. “Kasarmu, kus koos ­olnud kõik Hiiumaa kõrgemad sõjaväelased, jätab tõelise vangla mulje,” tõdeb noor ajakirjanik.
Viidik loeb värava kõrval rippuvat tarka loosungit: kiirus hea, aga tormakus paha ning küsib linnanõukogult, kas see mitte ei tormanud, kui kogu selle krempli koduloomuuseumi kätte andis.
Vara veetakse välja
16. mai Hiiumaa kirjutab taas sõjaväevaradest. Saarel paiknevad lokatsiooniväeosad asutavad end juba teele. Juba aprilli lõpust veavad nad oma varustust Haapsallu. Hiljem koondatakse seadmed Tallinna, kus Eesti kaitsejõudude esindajad vajaliku välja valivad. Palju on ka seda, mida ära vedada ei saa.
Maasekretär Tõnu Erk ütles ajalehele, et maavalitsuses käisid kaks kõrgemat ohvitseri, kes kooskõlastasid varustuse väljavedamise. Juttu oli ka hoonetest. Nagu ohvitserid kinnitasid, jäetakse kogu saarelejääv vara valve alla seniks, kuni vormistatakse ametlik üleandmisakt, milles fikseeritakse üleantava vara seisukord.
“Peaks lokaatorimehed ka edaspidi mõistlikult tegut­sema ja siiajäävat mitte lõhkuma. On ju hooned üsna väärtuslik vara ja meile endile tulevikus vajalik. Piirivalve tehnilise vaatluse punktides asetleidnud lõhkumised peaksid meid valvsaks ­tegema,” kirjutas leht.
Sõdureid tuleb juurde
Kokkuleppe kohaselt peavad sõjaväelased lahkuma 1. septembriks, kuid mai lõpus rabab põrutav uudis lausa jalust: selle asemel, et lahkuda, saabus Ristna väeossa 19 sõdurit juurde. Toimetus sai info pealtnägijailt, oletatakse, et uued sõjamehed tulid tõenäoliselt helikopteriga.
Riigikaitseosakonnast ei osata midagi kosta, kuna neil info puudub. Osakonna töötaja Andres Prikk helistas väeosa komandörile, kes aga sõdurite juurdetoomist kategooriliselt eitas.
6. juuni Hiiumaa kirjutas, et saarele saabus lisaks ka 15 piirivalvurit. Komandant Aleksei Kuznetsov kinnitas, et kursuste lõpetamise järele on Kuressaare õppepunktist tõesti Hiiumaale uusi sõdureid toodud. Tegemist olevat autojuhtidega.
Ka nähti Kärdlas õhtuti erariides noormehi, kellest mõned purjus. Kuznetsov ei tahtnud uskuda, et need on tema alluvad. Ta tänas teate eest ja lubas abinõud tarvitusele võtta.
Leht arutleb, et kui arvestada, et juba sügisest saati ei lubata Eestisse Venemaa sõdureid, peaks olema tegu noorsõdurite varjatud saareletoomisega. Igatahes pole vabariigi vastavatelt ametkondadelt mingit teadet sõjaväelaste sisseveost ja Kuressaare õppepunkt on juba mõnda aega Eesti piirivalveameti valduses.
Teated sõdurite varjatud juurdetoomisest teevad ärevaks. 27. juuni Hiiumaast selgub, et saarele on tagasi tulnud ka ohvitsere, kes mõne aja eest lahkusid. Näiteks major Maiorov. Kärdla kordonis nähakse ka noorsõdureid. Nii näiteks lonkis kuus tuliuutes vormides ja saabastes sõdurit 19. juunil Kärdla keskväljakul.
Piirivalve
ei tunnista seadusi
Roosimägi vastas Hiiumaa toimetuse küsimustele ning kinnitas, et Ristnas ja Tahkunas asuvate õhukaitseüksuste seadmeid viiakse välja juba aprilli lõpust. Kõik kulgeb täpse graafiku järgi ja nende väeosade suhtes mingeid pretensioone ei ole. Õhukaitsjad peavad lahkuma 1. septembriks. Samas on Hiiumaal ka mereväelasi, kuid nende kohta midagi teada ei ole ja neist väeosadest ei veeta veel ka midagi välja.
Hoopis tõsisemad on Roosimägi hinnangul probleemid siin paiknevate endiste N. Liidu piirivalvuritega. “Nende lahkumise tähtaega me ei tea. Samuti pole nad ametlikult ka midagi välja vedanud. On aga andmeid, et relvad on siiski põhiliselt välja veetud. Kontrollida pole me seda saanud, kuna väljavedu toimub helikopteriga,” nentis Roosimägi.
Peatati vargus
Juhtus ka kriminaalseid seiku. 8. juunil püüti Hiiumaalt välja viia umbes 17 tonni kaablit, mis kaevati välja liinitrassidest. Koorem taheti mandrile toimetada ühe aktsiaseltsi vahendusel ja see andis alust arvata, et tegemist oli äritehinguga.
Piirivalvekomandant Aleksei Kuznetsov püüdis väita, et tal on selleks kõrgemalseisvate ülemuste korraldus. Kui aga Roosimägi küsis selgitust Kuressaarest polkovnik Kolotuhhinilt, palus too väljasaadetava koorma arestida. “Jäi mulje, et Kuznetsov tegutses omapead ja äri huvides. On andmeid, et piirivalvurid on ka varem oma varasid maha parseldanud, näiteks mööblit (toole ja muud),” ütles Roosimägi.
Ta ütles, et nüüd on piiri­valvurite üle kontrolli tugev­datud ja püütakse hankida teavet nende tegudest: “Oleks hea, kui inimesed meid selles aitaksid. Aleksei Kuznetsov alustas ülemöödunud nädalal isikliku vara vedu Sankt Peterburgi ja me kontrollime neid koormaid, et sinna ei satuks midagi, mis talle ei kuulu.”
30. juuli Hiiumaa kirjutas, et lahkuvatest sõjaväeosadest mahajääv vara vajab kaitset selleks, et hoonetest lühikese ajaga ainult paljad seinad (kui sedagi) järele ei jääks. Ajakirjanik käis kaasas sõjaväevarade ülevõtmise komisjoniga ning kirjutas, et Tahkuna ohvitseride elamus on kaheksa korterit, maja vajab remonti, aga selle saaks üsna elamiskõlblikuks muuta. Midagi ei ole lõhutud ka kasarmus, sööklas ja laoruumides. Selle, kes vara omandab, otsustab valitsuskomisjon. Näiteks tahab mahutid ära osta kalurikolhoos Hiiu Kalur.
Sõjaväe valduses on praegu veel ka side- ja elektriliine. Millegipärast peavad sõjaväelased enda omaks 1,5 km pikkust ja 10 kV elektriliini ning sidekaableid.
Ristna väeossa komisjoni­liikmed ei pääsenud, sest sealset komandöri polnud komisjoni ringkäigu ajal ­kohal ja kellelgi teisel ei olnud õigust neid väeosa territooriumile lubada.
Komisjon leiab, et Tahkunas ja Kõpus asuvates ­mereväeüksustes valitseb kord. Nemad ei tea ära­minekust veel midagi, seega ka varade üleandmise tähtajast.
Piirivalvuritega on omaette mured. Kordonite territooriumile komisjon ei pääse, sest kusagilt antud käsu kohaselt seisavad väravas püssimehed. Komisjoniliikmed püüdsid Kõpu kordoni komandöriga kokkuleppele jõuda, kuid said kohe eitava vastuse.
Seejärel sai komisjon vaadata Ristna tehnilise vaatluse posti, millest oli nagu röövlikari üle käinud. Seadmed viisid piirivalvurid ise ära, aga “soomust” on teinud ka kohalikud elanikud. Palju asju on kaasa viidud ka Paope lasketiirult. “Inimesed peaksid mõistma, et sõjaväeobjekte hakkavad kasutama kaitsevägi ja piiriteenistus!” ahastab ajaleht.
Marodööregi leidus
8. septembri Hiiumaa kirjutas, et ööl vastu esmaspäeva pidas liikluspolitseinik Mihkel Karjamaa Käinas kinni sõjaväeauto, millega sõitsid neli erariides ja dokumentideta sõjaväelast. Kuna tegemist oli piirivalvuritega, anti mehed komandant Kuznetsovile üle.
Kui äraminek oli juba üsna lähedal, hakkasid mõned sõdurid lausa marodööritsema. Autodest varastati raadioid, magnetofone, fotoaparaate, kassette, kahel korral murti sisse Pääsukese kioskisse Kärdla turul. Õnneks töötas politsei väga operatiivselt ja vargad saadi lühikese ajaga kätte. Omanikud said oma vara tagasi, kaheksa sõdurit pisteti eeluurimisvanglasse karistust ootama.
Ja siis lõpuks jõudis kätte lahkumispäev. 24. septembri Hiiumaa kirjutab, kuidas Heltermaalt väljus kaks eripraami, mis võtsid pardale üle paarikümne veoki. “Nüüd on nad siis läinud. Laupäeva varahommikul kella kuue paiku nähti Kärdlast väljumas pikka veoautode rivi, mis võttis suuna Heltermaale. Lahkusid Venemaa piirivalvurid. Välja veeti mööblit, riide- ja toiduvarud, ohvitseride ja sõdurite isiklik vara. Põhiliselt paistis autodelt ikka vana kraami.”

Vanu ajalehti lehitses
JAANUS KÕRV

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411