Teisipäev, august 7, 2012
 

SA Tuuru otsib lahendusi

Kui 2009. aastal oli SA Tuuru majandusaasta tulem praeguses rahas 55 736 eurot, siis miks lõppes mullune aasta 13 153 eurose kahjumiga?
Aastalõpu kasuminäitaja ei peegelda alati tegelikke olusid: näiteks 2009. aasta kasum sisaldas ka EASi toetust maja rekonstrueerimiseks – selle investeeringu väärtus oli 27 867 eurot ehk pool tolle aasta plusstulemist. Tegelikud rekonstrueerimiskulud, mis saadud raha eest tehti, aga ei kajastunud raamatupidamislikult kuludena, vaid tõstsid hoone väärtust.
Samuti ei ole kahjuminumbritesse pandud tulem mustvalge indikaator, mis näitab reaalset finants­seisu – sinna on arvestatud muuhulgas ka näiteks hoone amortisatsioonikulud, mis on nõukogu otsusel aasta peale kaks protsenti hoone soetusväärtusest (ajast, mil hoone tuli Hiiu maavalitsuselt Tuuru bilanssi) ehk ligi 3000 eurot aastas. See tähendab, et ainuüksi vananemisest tingitud väärtuse languse tõttu on Tuuru maja selle mõne aastaga kogunud tingliku varaväärtuse miinusesse peaaegu 6000 eurot.
Veel mõni numbriline põhjus mulluse miinuse tekkimisest: portaali www.hiiumaa.ee toimetusteenuse tasu lisas kahjumisse 2479 eurot ja teeb seda ka edaspidi, tulusid sealt ei tule; LEADER-projektide omafinantseering 1149 eurot; laenuintressid 2854 eurot (Tuuru avas 2009. aastal arvelduskrediidi, mille 50 000 eurost on praeguseks kasutatud umbes pool) ; katuse avariiremont 2440 eurot; Euroopa sotsiaalfondi vanemaealistele suunatud koolitus­projekti omafinantseering 9120 eurot (maakonna omavalitsuste kaasfinantseering jäi oodatust oluliselt väiksemaks, 3351 eurot katsid Kärdla linn ja Käina vald); Interreg projekti omafinantseering 7639 eurot.
Lihtne arvutus näitab, et tekkinud kahjum on eeltoodud numbrite kogusummast oluliselt väiksem, mis annab põhjust uhkust tunda, et näiteks koolitustega on Tuuru märkimisväärselt tagasi teeninud. Loomulikult püüdleme veelgi parema tulemuse poole, ent selge on see, et nõudlus paneb omad piirid.
Kui küsida Tuuru käivete kohta, siis need ei ole aastate lõikes vähenenud, vaid vastupidi – 2009 oli see 271 668 eurot, 2010. aastal 242 750 eurot ja läinud aastal 388 429 eurot. Tänavuse eelarve prognoos on 359 480 eurot. Seega, mida suurem on käive, seda loogilisem on, et on tehtud ka suuremaid kulutusi ja investeeringuid. Mida suurem on projektide maht, seda enam tuleb nende kõrvale leida ka omavahendeid, pealegi laekuvad projektide väljamaksed kontole tihtipeale alles järgmises kalendriaastas – sellest ka arvelduskrediidi vajadus.
Millised on Tuuru plaanid kasumisse jõudmiseks?
Otsime jätkuvalt oma majale rentnikke, et kahandada tühjalt majandatavale pinnale pealemaksmist, mis annab samuti järjepidevat panust kahjumi suurendamisse. Paraku pole majandusolukord enam ammu sama, mis aastate eest ja ettevõtteid, kes võiksid olla huvitatud vana maja ruumide rentimisest, on praegu tunduvalt vähemaks jäänud. Teeme kõik, et see seis paraneks ka Hiiumaal ja panustame eeskätt maakonna arendaja, mitte kinnisvarahaldaja rollile.
Siit ka põhimõttelised valikuvariandid tulevikuks: kas arenduskeskusel on mõttekas iga hinna eest hoida päevast-päeva tühjana köetavat konverentsisaali, et seda vaid paar korda kuus välja rentida või püüda anda see pidevasse kasutusse ja vajadusel olla ise mõne konverentsiruumi rentnikuks. Üheselt ainuõigeid teid ei ole – kõigel on miinused ja plussid, mis vajavad kalkuleerimist nii tasuvuse kui arendustegevuste tõhususe poolest.
2010. aastal tuli hoone haldamine MTÜlt Tuuru Haldus üle SA Tuurule. Selleks hetkeks oli haldusteenustega teenitud 4200 eurot paljuski tänu sellele, et toona ei olnud näiteks seminaride teenindamine jms kulupõhine, nagu nüüd, kui hind on kindlasti kliendile selgem ja õiglasem.
Praeguses hetkes pole minu meelest adekvaatne osutada minevikuotsustele, et millised on absoluut­tõena õigemad – see on poliitilise vaate küsimus, kas maakondlik arenduskeskus peaks iseenda majandushuvide nimel teenima kõigelt nähtavat vaheltkasu või tegutsema eelkõige kogukonna huve arvestades.
Olen kindel, et nagu mina, on ka Tuuru eelnevad juhatajad tegutsenud heas usus, et just valitud taktika on antud hetke, majanduskliima ja inimressursside juures maakonnale ja organisatsioonile parim.
KRISTJAN ARUNURM
Tuuru juhataja

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411