Reede, august 24, 2012
 

Linnud suruvad NATO hävituslennukid Hiiumaa kohal kõrgele

Tänu rohketele lindude pesitsusaladele ei hakka Hiiumaa kohal NATO hävitajad tegema madallende.
Maikuust on Eesti kohal kuus madallennuala, kus NATO hävitajad saavad teha treening­lende.
Läänemaailmas üritatakse treeninglendudega vältida kohalike elanike igapäevaelu häirimist – see tähendab ka võimaluse korral õppuste korraldamist piirkondades, kus puuduvad suured asustuskeskused. Hiiumaal selliseid pole, kuid madallennuala siia siiski ei tule.
“Kuna tegemist on saarega, millel ja mille ümbruses pesitsevad paljud linnud, siis on peetud oluliseks sinna madallennuala mitte teha,” selgitas Eesti õhuvägede ülem kolonelleitnant Jaak Tarien.
Eestis on kehtestatud militaarõhusõidukitele madallennualad (joonisel) ja treeningalad. Sisuliselt on mõlemal juhul tegu treeningalaga, kuid need erinevad kasutusreeglite poolest.
Nii võivad NATO madallennualadel hävituslennukid lennata kiirusega kuni 1000km/h ja kõrgusvahemikus 200–700 m. Helikiirust siiski ületada ei tohi – see tähendab, et ka helikiiruse ületamisel tekkivat kõmakat ei tule.
Treeninglende vähe kuulda
Kõik lennukeelualad, mis on Eesti õhuruumis kehtestatud, kehtivad kogu lennundusele üldiselt ja eraldi militaarõhusõidukitele neid kehtestatud ei ole. Hiiumaa kohal lennukeeluala ei ole, seega ka lennukitüüpidele antud treeningalas piiranguid ei ole, kuid treeningsõidul lennukid tohivad siin lennata vahemikus 3–8 km. “Kohalikele elanikele sellistel kõrgustel treeninguid tegevaid lennukeid praktiliselt märgata ei ole,” ütles Tarien.
Tema sõnul võib treeninglennul olevaid lennukeid Hiiumaal mõnikord olla ka kuulda, kuid seda vaid siis kui lennukid mõnd erimanöövrit teevad.
Ohutuse poolest on tema sõnul tegemist piisavalt kõrge lennuga, et igasuguste rikete korral on reeglina alati võimalik jõuda mõne lennuväljani või äärmisel juhul suunata õhusõiduk merre.
Reeglite poolest ei erine Hiiumaa ja näiteks naabersaare Saaremaa kohal olevad alad üldse. “Ainuke vahe on nende kujus, suuruses ja asukohas, seega eelistatakse mõnikord üht teisele,” ütles Tarien.
Teiste riikide reisilennukid lendavad üle Hiiumaa regulaarselt iga päev. “Militaarlennukeid lendab aga kordades vähem ja see sõltub liitlaste väljaõppevajadustest, mida on keeruline prognoosida,” ütles Tarien.
Tänavu on Hiiumaa kohal militaarõhusõidukid teinud keskmiselt kolm kuni neli lendu nädalas. “See on keskmine number, mõnel nädalal võis lende olla rohkem ning mõnel nädalal mitte ühtegi,” ütles Tarien.
Treening- ja madallennualade valik sõltub treeningu- või ülesande eesmärgist, mis võivad muutuda ka lennu ajal. Seega ei ole võimalik anda konkreetset reeglit kus ja millal treenitakse. Praegu pole veel ka paigas lendude kava ega ole teada, millal esimene NATO madallend Eesti kohal toimub.
Kuuldavad vanemad vene lennukid
Lisaks regulaarlendudele tehakse Hiiumaa kohal ka erinevaid era- ja firmalende, enamasti Piper, Cessna jms tüüpi väikelennukitega. Lennufirma Avies kõrval on Kärdla lennujaama peamiseks püsikliendiks Dagöplasti töötajaid vedav Piper 27.
Kärdla lennujaama vanem-lennuinformaator Vahur Kalme ütles, et ilmselt väikelennukite müra hiidlased ei kuule, aga suuremaid, Jet tüüpi lennukeid, võib terava kõrvaga inimene tähele panna küll. See eest on väga hästi on kuulda, kui üle Hiiumaa lendab mõni vanem vene päritolu AN- või IL-tüüpi lennuk. “Seega ei pruugi iga kõrvu kostuv lennukimüra tähistada maanduvat-startivat lennukit Kärdla lennuväljal,” kinnitas Kalme.
Kalme sõnul on suvekuudel lennuliiklus Hiiumaa kohal oluliselt tihedam. Ta tõi näiteks, et peale regulaarlendude maandus tänavu Kärdla lennuväljal juulis veel 41, aprillis üheksa ja jaanuaris neli lendu. Starte oli juulis 42, aprillis üheksa ja jaanuaris neli. Ülelende oli juulis 15, aprillis üheksa ja jaanuaris kuus.
Kalme sõnul on tänavu suvekuud olnud Kärdla lennujaama jaoks ajaloolised, kuna esmakordselt külastas neid Estonian Air Regional Saab 340 ja Panaviatic OÜ Learjet 31.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411