Reede, august 31, 2012
 

Kulla kaaluga meistrimehed

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Pottsepateenust tohivad tänavusest aastast osutada vaid litsentseeritud meistrid, Hiiumaal on neid kaks: Veikko Martin ja Kaius Põtter.
Koldevärk OÜ on 15 aastaga teinud tuhatkond küttekollet. Oma esimest tööd, ahju, mille ta 18 aastat tagasi Kassarisse Hiiumaa koduloomuuseumi tegi, mäletab Veikko Martin siiani. Kuna koolitust nad saanud polnud, sai koos Kaius Põtteriga raamat ette võetud ja selle järgi tehtud tellisahi, mis püsib veel siiani.
Enam ei tee ühtegi!
Siis aga tuli karm elukooli õppetund. “Tegin ahju, mis samal aastal maha lammutati,” meenutas Martin. Sai ka selgeks, mis põhjuseks oli ja miks niimoodi ahju teha ei tohi.
Ahju soovinud mees tõi Soomest joonised, aga siin polnud võtta materjale, mis sellise ahju jaoks vaja ja nii tegid algajad pottsepad ahju sellest, mida saada oli. Nii panid nad kivivilla asemel šamottkivide ja väliskesta vahed savisegu täis, savi aga ei lasknud ahju sisul paisuda ja lükkas ahjule praod sisse.“Siis ma lubasin endale, et ei tee enam ühtki ahju,” meenutas Martin tookordset otsust.
Kuid tekkinud trots – kuidas ma siis hakkama ei saa! – viis Martini 1997. aastal Tallinna ehituskooli pottsepp-kaminaladuja kursustele. Sealt sai ta küll vajaliku paberi, kuid rohkem oleks oodanud selgitusi miks ja kuidas. Sisuliselt seisnes õppimine korstnapitsi, pliidi, soemüüri ladumises Arvo Veski raamatu “Ahjud pliidid kaminad” järgi. Nii tuli ikka ise end asjadega kurssi viia ja edasi õppida. Kursuse lõpetamise järel oli Martini esimeseks tööks Tiit Asumetsale tehtud välikamin, mida peremees siiamaani kiitvat.
Tänapäeva pottsepa töö on enamasti kiviladumine, päris potitööd tuleb Martini sõnul harva ette, eriti Hiiumaal. Pottahi on au sees rohkem Tartumaal, siin tehakse enamasti tellisahjusid.
Ei pääse pottsepp ka ilma arvutioskuseta. Uue küttekolde puhul tuleb enne tihtipeale 3D joonis teha ja see kliendile tutvumiseks saata. See-eest vana soemüüri ja pliidi asendamiseks uuega joonist enamasti vaja ei lähe.
Kutsetunnistuseta ei saa
Veiko Martin on ka mandril ahjusid ladumas käinud, kuid eriti ta seda ei tahaks, sest Hiiumaal on tööd ülearugi. Näiteks praegu peaks ta olema viiel objektil korraga. Põhjuseks, et OÜ Koldevärk töömeestel käed tööd täis, on vanade tegijate kadumine, meistri usaldamise küsimus ja kolmandaks puuduv kutsetunnistus.
Tänavu 1. jaanuarist võib kõiki kütteseadmetega seotud töid teha vaid vastavat kutsetunnistust omav inimene. Hiiumaal on neid vaid kaks: Kaius Põtter ja Veikko Martin.
Nii, nagu teiste ehitustöödegi puhul võib vajalike oskustega mees omale eramajas ahju teha, kuid teenust osutada ei tohi. Päästeamet kontrollib seda ja hoonele kasutusloa saamisel on vajalik, et pottsepatöid oleks teinud kutsetunnistust omav inimene.
Tunnistuse saab taotleda MTÜ-st Eesti Pottsepad, kui on läbitud pottsepa kutsealane koolitus.
Pottsepp ja õpetaja
Nüüdseks on Veiko Martin Hiiumaa ametikoolis juba neli aastat oma tarkusi edasi õpetanud, kusjuures tema õpilased saavad restaureerija, mitte pottsepa kutse. Kuid kuna neil on vastav arv tunde pottsepakoolitust käes, saavad nad soovi korral ka kutsekomisjoni poole pöörduda ja pottsepa kutset taotleda.
Esimese kategooria pott­sepp ehk pottsepp I annab õiguse teha lihtsamaid pottsepatöid kogenuma meistri juhendamisel, pottsepp II tunnistusega võib töötada iseseisvalt. Ahju projekteerimiseks ja teiste pottseppade juhendamiseks on vaja juba pottsepp III kutsetaset, neid on Eestis üldse 68 meest. On veel ka pottsepp III-restauraator, kes on pädev töötama restaureemistel ja keerukamate küttesüsteemide juures.
Siiani pole veel keegi ametikooli õpilastest pottsepakutset nõutama läinud. “Ühele poisile olen silma peale pannud, et kui kutsetunnistus käes, siis ehk võtan tööle. See paistab kohe välja, kui silma ja kätt on,” ütles Martin. “Üks asi on see, kui sa suudad puhast vuuki laduda, aga pottsepp peab ise igale olukorrale oskama loominguliselt läheneda ja olukorra lahendada,” lisas ta.
Ka leiab Martin, et mõni üldehitaja paberite ja oskustega mees võiks vähemalt korstnaid ehitama hakata ja teha ära eksami, mis maksab umbes 200 eurot. “Kahekesi Põtteriga me lihtsalt ei jõua,” põhjendas Martin.
Targad kliendid
Martin rääkis, et tänapäeva kliendid on end erinevate võimalustega hästi kurssi viinud ja internetist leiab igasuguseid ideid oma küttekollete kujundamiseks. Nii näiteks on soovitud, et ahju põhi oleks koonus, kust tuhk ja puud tuharesti peale vajuksid, ilma et sealjuures peaks ise puid liigutama.
Praegu tahetakse saada enamasti krohvitud ahjusid, punast tellist enam väga ei soovita või siis tahetakse vana tellise ja krohvi kombinatsiooni.
Ka meistrid ise on tellisahju ladumise tehnoloogiat veidi muutnud ega tee enam päris samasuguseid, mis mõned aastad tagasi. Materjalidki on uuenenud ja ajaga tuleb igal juhul kaasas käia.
Mis on juhtunud korstnatega?
Meistri jutust selgus, et mõned materjalid on aastatega aga hoopis kehvemaks läinud. Nii näiteks tulevad silikaattellistest korstnaotstesse külmadel talvedel paari aastaga praod sisse ja need hakkavad lagunema. Samas 20 aastat tagasi tehtud korstnapead püsivad hästi.
Päris põhjust keegi ei teagi – kas on kivi kvaliteediga midagi juhtunud või küttekolded nii palju efektiivsemaks läinud, et korstnasse jõudva suitsu temperatuur on madal. Põhjus võib olla ka selles, et inimesed viibivad vähem aega kodus, köetakse vähem ja korsten ei jõuagi soojaks minna.
Kui külma korstnat kütta ja see ei jõua soojaks minna, kondenseerub niiskus korstna sisepinnale ja uuesti külmudes hakkab kivi lagunema. Samas ei välista Martin ka seda, et kivi kvaliteet on kehvem. Alternatiiviks pakub ta, et korstnaotsi võiks hakata tegema Aseri tehase auk­tellisest.
Kord aastas lõõrid puhtaks
Kõige rohkem eksivad maja­omanikud selle vastu, et ei puhastata lõõre, kord aastas tuleks need aga kindlasti üle käia.
Martin on ise ka paberitega korstnapühkija ja töö käigus näinud ka sellist maja, kus korstnapühkija polnud käinud 20 aastat. Tahma tuli neist lõõridest välja viia kolm aiakärutäit. “Ei mõelda sellele, et kui tekib tahmapõleng, on tahma näol sellises korstnas kolm kärutäit väga head kütust,” selgitas Martin.
Muuseas, kui tahm põleb on korstnas 1100 kraadi kuuma ja nõgi paisub põlemisel kolm korda. Võrdluseks, et tavaolukorras jõuab korstnasse 150-200 kraadine suits.
Ehitustöid tehes eksitakse kõige sagedamini saunaahju ühendamisel korstnaga. Tavaliselt arvatakse, et mis see torujupp siis vahele panna on! Tihti aga pannakse suitsutoru puitseinale liiga lähedale või ehitatakse keris saunalava vastu kerist või eksitakse toru palkkseinast läbiviimisel ohutuskujadega.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411