Teisipäev, juuli 3, 2012
 

Uuring: Hiiumaa noori huvitab ettevõtlus

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmandik küsimustele vastanud 66 noorest hiidlasest eelistaks ettevõtlust palgatööle, selgus Läänemere linnade liidu hariduskomisjoni uuringust.
Liidu algatusel läbi viidud internetipõhine uuring kaardistas noorte ettevõtlustegevusi sihtkohtades ja kogus infot noorte kohta, kes tahavad ettevõtlusega alustada.
Hariduskomisjoni sekretariaadi juhataja Annely Veevo sõnul otsiti vastust küsimusele, mis takistab noortel ettevõtlusega alustamist: kas nad ei ole valmis, kas neil puuduvad teadmised, oskused ja vilumused, kas majanduslik keskkond on halb, kas põhjuseks on ebapiisav toetus või ebapiisav informeeritus?
66st kaheksa tahaks palgatööd
Aprilli ja mai jooksul vastas uuringule 66 hiidlast, kellest vaid kaks ei olnud elu jooksul raha eest tööd teinud. Kuus vastajat olid juba praegu tegevad ettevõtjana ning kaheksa noort väitis, et nad ei soovi kindlasti ettevõtlusega tegeleda.
Samas 23 noort valis skaalal, kus uuriti, kas tulevikus soovitakse olla pigem ettevõtja või palgatööline, variandi “kindlasti ettevõtja”. Kaheksa vastaja eelistuseks oli palgatöölise amet.
Kõigi vastajate keskmine oli pigem ettevõtja poole kaldu – skaalal ühest viieni, kus üks tähistas ettevõtjat ja viis palgatöölist – oli keskmine 2,47 punkti.
Niisamuti leiti, et on olemas võimalused ettevõtlusega alustamiseks. Skaalal, kus üks tähistas varianti “ei näe üldse võimalusi” ja viis “võimalusi on piisavalt”, tuli keskmiseks 3,2 punkti. Sealjuures kümnel korral valiti positiivne variant.
Siiski ei ole kolmandik noortest teinud mingisuguseid ettevalmistusi ettevõtjana alustamiseks, ülejäänud on sellele mõelnud, osalenud koolitustel, õppinud selle kohta koolis või on juba ettevõtjad.
Puudu julgusest ja teadmistest
Takistuseks ettevõtjaks hakkamise juures on kindlasti julgus. Vaid kolm vastajat leidis, et noored on väga julged ettevõtlusega alustama, kuid 11 arvas, et julgus puudub täielikult.
Kui siiski julgus leitakse, on põhjuseid, miks ettevõtjaks hakata palju. Enim toodi välja võimalus tegeleda ennast huvitavate asjadega, aga ka iseseisvus, võimalus hästi teenida, vabadus ja majanduslik sõltumatus.
Lisaks julgusele jääb puudu ka teadmistest. Küsimusele “kas sinu teadmised on piisavad ettevõtlusega alustamiseks?” vastas ainult kümme noort variandiga “jah”.
Veel pelgavad noored, et majanduslik olukord ei ole piisavalt soodne ettevõtlusega alustamiseks. Ainult kaks vastajat leidis, et olukord on väga soodne, kuid seitsme arvates ei ole see üldse soodne. Keskmiselt peeti olukorda pigem ebasoodsaks.
Ettevõtlusega alustamise peamiseks takistuseks oma kodukohas on valdava osa hiidlaste arvates raha. Pea samaväärseks peeti teadmiste ja oskuste nappust, aga ka võimalike äripartnerite vähesust ja asukohast tingitud eraldatust.
Positiivsena saab märkida, et Hiiumaa noored soovivad töötada kodukohas. Küsimusele “kas soovid töötada kodukohas”, vastas jaatavalt 51 ning eitavalt 15 noort.
Koolilt oodatakse enam ettevõtlusõpet
Tihtipeale nimetatakse kooli haridustempliks ja see on ka peamine koht noortele teadmiste ammutamiseks. Ent ettevõtlusalaseid teadmisi on koolis omandanud ainult veerand noortest. Neist 11 põhikoolis ja 12 kõrgkoolis. Samas 24 ei ole koolist selle valdkonna kohta midagi teada saanud.
Noored ise arvavad, et koolis siiski peaks ettevõtlusega seotut õpetama. Pea kõik vastajad leidsid, et seda peaks pakkuma gümnaasium, poolte meelest kõrgkool ja kolmandiku arvates põhikool.
Niisamuti toodi välja, et õpilasfirma tegevuses osalemine on oluline. Vaid kuus vastajat leidis, et see ei ole üldse oluline, kolmandik aga pidas seda aga väga oluliseks.
Neli noort viiest pöörduksid ettevõtluse teel esimesi samme tehes abi saamiseks karjäärinõustaja poole, kolm viiest teiste ettevõtjate või kohaliku arenduskeskuse poole. Samas linna- või vallavalitsuse poole pöördumist peeti vähetõenäoliseks.
Seevastu koostöö osas on kohalik omavalitsus vastajate teine eelistus kaasettevõtjate järel. Järgmised võimalikud koostööpartnerid on aga saare koolid, kohalik arenduskeskus, välisinvestorid ja MTÜ-d, mis kõik leidsid umbes kolmandiku noorte poolt ära märkimist.
Info netist ja lehest
Kõige olulisem infoallikas noorte jaoks on Internet. 90 protsenti vastajatest märkis selle kui olulise kanali, kust saadakse infot ettevõtluse ja ettevõtlustoetuste kohta. Üle poole vastanutest tõi aga välja ajalehed ja ajakirjad, samas televisioon, raadio ja muud allikad olid suhteliselt väheolulised.
Tuntuim ettevõtlusega seotud toetustest oli alustava ettevõtja abiraha töötukassast, mida teadis neli noort viiest. Üle poole vastanuist oli kursis LEADERi ning EASi toetustega ja vaid kolm polnud mitte ühestki kuulnud.
Uuringu sihtgrupiks olid 14–30aastased noored. Osalenute keskmine vanus oli 20,9 eluaastat. 66 vastaja seas oli 22 meest ja 44 naist. Neist üheksal oli omandatud kõrgharidus, 33-l kesk- või kutseharidus ja ülejäänutel põhiharidus.
Uuring oli eestlaste jaoks avatud 10. aprillist 30. maini, sellele vastas 195 inimest, neist 66 hiidlast. Suurem osa ehk 25 vastajat oli Kärdlast ent esindatud olid kõik saare omavalitsused.
Uuring viidi läbi Läänemere Linnade Liidu (UBC) hariduskomisjoni poolt koostöös Kärdla linnavalitsuse, MTÜ-ga Hiiumaa Ankur, Hiiumaa teavitamis- ja nõustamiskeskusega HUPS ning B7 Läänemere saarte koostöövõrgustikuga. Uuringut rahastasid UBC ja Kärdla linn.

Hergo Tasuja

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411