Reede, juuli 13, 2012
 

Linnumäe puhkekeskuse peremees käib kaladega jalutamas

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Linnumäe puhkekeskuse peremees Jaanus Berkmann hoolib väga hobustest, kuid talle meeldib ka see, kuidas tema forelli­tiigi elanikud tal karjas “järel” käivad.
Hiiumaa ainsa forellipüügi­koha peremehel Jaanus Berkmannil tuleb igal hommikul oma tiik üle vaadata ja kalad juba teavad seda. “Kalad on nutikad. Kui tuled ja natuke aega kaldal seisad, siis nad saavad juba aru, et midagi hakkab toimuma ja kui tiigile ring peale teha, ujuvad nad parves vaikselt järele. Ma ütlen ikka, et käin kaladega jalutamas,” kirjeldas Berkmann oma hommikuid.
Pidevalt tuleb tal jälgida tiigivee temperatuuri ja hapnikusisaldust ja vastavalt sellele kaladele süüa anda. Veetemperatuur oli kolmapäeva hommikul +15 kraadi, hapnikusisaldus 6,5 protsenti. Näitajad hindas Berkmann väga heaks: “Kümne kuni kuueteistkümne soojakraadi vahel on temperatuur väga hea, kala on aktiivne, toitub hästi.” Temperatuurist ja hapnikust sõltub ka see, kuidas kala õnge võtab.
Vikerforell tuleb Saaremaalt
Pärast aastast vaheaega saab nüüd Linnumäe puhkeskuses taas omapüütud forellil lasta hea maitsta.
600 kilogrammi vikerforelli toodi Saaremaalt Pähkla kalakasvatusest 19. juunil, praegu on tiigis kilo-poolteist kaaluvaid kalu 450 ringis.
Pähklal, kus tavaliselt forellid Hiiumaale transporditud, eelmisel aastal kala pakkuda polnud ja sellist kala, mille hinna ja kavaliteedisuhe oleks paigas olnud, Berkmann ei leidnudki.
Berkmann selgitas, et kala pakuti neile vaid kinnisest kalakasvatusest, mis n-ö majas sees ja kus vett puhastatakse korduvkasutusfiltritega. Nii kasvatatud kala pole aga Linnumäe kokkade arvates nii hea maitsega kui avatud süsteemis ehk vabalt voolavas vees kasvatud kala. Nii jäigi puhkekeskuse tiik aastaks tühjaks.
“Kinnise süsteemi puhul kasutatakse vett väga vähe ja meie meelest polnud maitse päris see, mis peaks. Kuigi kalakasvatajad räägivad teist juttu,” põhjendas Berkmann ja kiitis allikaveetoitega Pähkla kalakasvandust ja seal kasvatatud kalu.
Ka Linnumäel on kalade elukeskkonnaks joogiveenõuetele vastav puhas puurkaevuvesi. “See paistab küll pruun, on aga tegelikult väga puhas. Pruuniks muudab vee suur rauasisaldus, maitsele see aga mingit mõju ei avalda,” kinnitas Berkmann. Ta selgitas, et suure rauasisaldusega vesi võib ohtlik olla vaid väikestele maimudele, kelle lõpused pole veel välja arenenud.
Nuumalt dieedile
Hiiumaale toodava partii osas lepiti kokku juba maikuu esimestel päevadel, kohapeal tehti ka proovimaitsmine. Samuti lepiti kokku kogus ning see, et samast kuupäevast jäävad kalad ka dieedile ehk leotusele.
Seda on vaja selleks, et paar nädalat enne tiikitoomist kala liha n-ö puhtaks pumbata. Saavutatakse ju vikerforelli roosa värv söödaga, kus üheks komponendiks krvetikoorikud. “Kuna me palusime kalu mitte väga üles nuumata, siis pole nende värv ka mitte kõige intensiivsem,” selgitas Berkmann.
Puhkekeskuse tiigis saavad kalad alla 10 protsendi sellest söödakogusest, mis kalakasvanduses nuumal olles.
Dieedi üheks põhjuseks on ka toitmisega kaasnev reostus, mis kalade pidamisel kasvanduses kui ka tiigis säilitamisel kõige suurem probleem. Uue tehnoloogia abil muundatakse kasvandustes kalasõnnik energiaks, millega vett köetakse, see tagab kuni 30-40 protsenti kalade juurdekasvu. Linnumäe kalatiik aga tehakse puhtaks sügisel ja sellest piisab, et hooaeg vastu pidada.
Kalu peab jälgima ka seepärast, et vigastatud kalad saaks õigel ajal välja võetud. Vigastus võib tekkida kogemata, kuid võib olla ka pärilik haigus.
“Ka kalamehi on igasuguseid ja erineva hasardiga. Mõni üritab suures tuhinas forelli n-ö maja katusele tõmmata, nii võib õng suust ära tulla või jääb see suhu ja kala toituda ei saa,” ütles peremees ja selgitas, et probleemse kala tunneb ära sellest, et ta on loid ja hoidub teistest eraldi
Kalad on tiigis ka talve üle elanud
Millal on tiiki jäänud päris viimane kala, seda päris täpselt teada ei saagi. Sügise poole kui kala jääb vähemaks, haarab ta sööta oluliselt kehvemini, sest ka loodusest saab ussikesi. Seepärast lastakse hooaja lõpu eel kirglikel kalameestel spinninguga kala puhkekeskuse köögi jaoks välja püüda. Seejärel pannakse sisse võrgud ja kõige viimasena kasutatakse spetsiaalset noota, aga ikkagi jääb mõni ka terveks talveks tiiki. “Esimesel aastal jäi kümmekond tükki sisse, raiusin jäässe auke ja mõtlesin, et ei tea mis juhtub. Teine aasta arvasin, et tiik on tühi, aga kevadel leidsime täitsa kobedad forellid seest. Kalad on kevadel muidugi teist värvi ja liha on ka valge,” rääkis Berkmann.
Berkmann tunnistas, et nii väikeses mahus sellise atraktsiooni pidamine väga mõttekas muidugi pole, vaatamata selle, et kalahinnad on üsna krõbedad. Samas asi toimib.
Korraga on puhkekeskusel välja pakkuda kolm õnge, oma püügiriista kaasa võtmisele väga hea pilguga ei vaadata, kuna võõras õng võib haiguse kaasa tuua.
Näkkamisega praegu probleemi pole – kala võtab praktiliselt kohe. Berkmann selgitas seda tingitud refleksiga, sest forelle on ju mitmeid põlvkondi söödetud ülevalt, mitte alt põhjast: “Iga sulpsatuse peale on nad kohal. Kui ootamatult hakkab jämedat vihma sadama, isegi siis on nad ärevil, ahmivad ja ei saa aru, miks supp nii lahja on.”

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411