Reede, mai 4, 2012
 

Uus eksam pakkus üllatusi

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kärdla ühisgümnaasiumi abituriendid, kellega vahetult pärast uut emakeele riigieksamit vestlesime, leidsid, et vaatamata eelnevale usinale harjutamisele tabas neid esmaspäevasel eksamil nii mõnigi üllatus.
Esmakordselt tuli tänavustel abiturientidel eesti keele riigieksamil traditsioonilise lõpukirjandi asemel täita kaheosaline töö: lugemistest ja kirjand. Varasema kümne asemel oli valida vaid nelja teema vahel ning kui kokku liita sõnade arv, võib töö kohustuslik maht olla kirjandi 600 sõnast suuremgi.
Tõlgendusvõimalusi liiga palju
Enim ebalust tekitas just uus lugemistesti küsimuste osa. “Süda väga rahul siiski pole, väike hirm on just küsimuste pärast. Kirjandiga olen rahul, aga ma ei kujuta ette, mis tulemuse saan kirja küsimuste eest,” ütles Annika Põitel, kes koos koolikaaslase Hanna Laupäga oli eksami järel kohvikusse istuma tulnud.
Nii Laupä kui Põitel valisid teemaks eesti kultuuri, mida mõlemad ka suhteliselt lihtsaks hindasid. “Minule isiklikult oleks meeldinud tavaline kirjand rohkem. Oleks olnud kümme teemat ja kirjutadki. Küsimustega on nii, et kuidas sa tekstist parasjagu välja loed ja mida koostajad selle all mõtlevad – tõlgendusvõimalusi on rohkem,” nentis Põitel.
Hulk eksamiärevuse selja taha jätnud abituriente jagas muljeid Kärdla koolimaja ees tänaval. Sandra Süsi rääkis, et küsimused osutusid raskemaks, kui ta arvas. “Olime harjunud ja algul tunnis teinud kergemaid. Tekst ei olnudki nii raske, aga keeruline oli õigeid asju üles leida,” ütles ta.
Süsi kirjutas oma eksamitöö eesti keelest ja natuke harjumatu oli, et enda kirjandile tuli ise ka pealkiri panna.
Küsimused lihtsad
Kasper Elissaar aga ütles, et küsimused olid tema jaoks eksami lihtsam osa. “Püüdsin esmalt kõigile küsimustele mõttes vastata ja kohati tekkis raskusi – pidi nii palju näiteid otsima, ühele küsimusele näiteks viis. Mõtlesin, et heal juhul kolm leian ja leidsin, et vist tuleb mingid muud küsimused valida.” Samas tunnistas ta, et sellele n-ö läbimõtlemisele kulus üllatavalt palju aega.
Ootamatu oli ka see, et kui harjutustöödes oli olnud iga teema kohta neli küsimust, siis eksamil vaid kolm. “See tähendab, et kui midagi valesti läheb, kaotad rohkem punkte selle arvelt,” tõdes Elissaar.
Kirjandi puhul üllatas teda, et kaks teemat olid sisuliselt täiesti samad, üks eesti kultuuri ja teine eesti keele kohta. Üllatas ka see, et ei keskkonna- ega sporditeemat ei pakutud ja teemavalik oli suhtelisel “ühte auku”.
Kirjandi kirjutas Elissaar maailmavaate teemal. Seda, kas on põhjust vana kirjandit ka taga nutta, ta veel öelda ei osanud. “Enne tuleks tulemused ära oodata, aga see, et sellise eksamiga kõrgete tulemuste arv väheneb, on kindel, kuna see eksam on väsitavam ja raskem,” ütles Elissaar. “Pärast lugemist ja küsimustele vastamist on aju juba nii väsinud, et kui pead hakkama kirjandi peale mõtlema, siis tulemus ei pruugi olla nii hea.”
Kasper Elissaar pakkus, läbi saab selle eksamivariandiga kergemini, aga tipptulemust on raskem saada.
Üllatusi võib tulla veel
Pärast eksamitööde hindamist võib tulla veelgi üllatusi selgus 14. märtsil korraldatud eksamisimulatsiooni tulemusel. Haridus- ja riigitöötajad tegid läbi uue kuju saanud eesti keele eksami ja tulemusi paluti analüüsida Eesti Emakeeleõpetajate seltsil.
Seltsi juhatuse liige Anu Petermann ütles, et kui lugemisülesannet hindab vaid üks inimene, võib õpilane kaotada kuni veerandi lugemisülesande punktidest. Analüüsist selgub ka, et näiteks sisu hindamisel tekkinud erinevus oli ühe vastuse puhul koguni kaheksa punkti. Samuti oli ehmatavalt suur kirjandi eest saadud punktide vahe – ligi pool.
Õpilasliidu avaliku poliitika juht Lisette Vapper ütles simulatsiooni tulemusi hinnates, et uus eesti keele riigieksam ei ole õpilaste arvates terviklik ja selle hindamissüsteemis on palju puudujääke.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411