Reede, mai 18, 2012
 

Riikliku päästedepoota jäänud vald sipleb lahendusi otsides

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmapäeval lakkas olemast Lääne-Eesti Päästekeskuse Hiiumaa piirkonna Emmaste päästekomando – leinamiseks pole meestel aega, käivad ettevalmistused, et iseenda päästmiseks valmis olla.
Emmaste riiklikus päästekomandos töötas viis meest, kolm neist läks tööle Käina komandosse ja kaks pensionile. Kui mujal peeti suletavate komandode peiesid, siis endise Emmaste pääste­komando meeskonnavanem Aare Ernes, kelle õlule pani vald vabatahtliku komando moodustamise, ütles: “Ei me lõpeta siin midagi, asi läheb edasi!”
Emmaste vallavanem Tiit Peedu ütles, et vald üritab tekkinud olukorrast välja sipelda. Tema sõnul vald depoohoone ülalpidamiseks raha leiab, meeste palgaga on aga lood keerulisemad. “Meestele maksaksin hea meelega kaks korda rohkem palka, kui riik maksis, aga kahjuks pole vallal selleks jõudu. Mingi raha me neile siiski leiame ega ju ainult aitäh saa öelda – seda leiva peale ei pane,” kinnitas vallavanem.
Ernes ütles, et mingisugustest kangelastegudest veel ette kanda pole, kuid valla ja Lääne päästekeskuse Hiiumaa piirkonnajuhtide abiga ettevalmistused vabatahtliku päästekomando loomiseks käivad.
Praegu saab ta arvestada nende kümnekonna omakandimehega, kes on kutselised tuletõrjujad. “Kui vaja ja praegu helistatakse, mul alarmseade kodus töötab, siis sõidame paagiga välja küll,” kinnitas Ernes.
Varustust jätkub
Õnneks kuulub depoohoone vallale ja ka varustusega probleeme pole. Osa tehnikat viiakse küll Emmastest ära, aga seda ongi praegu liiga palju. Alles jääb kaks masinat: paakauto ja päästeauto, neist viimane nimetatakse ümber tulekustutusautoks. Päästeautoks loetakse autot, kus on peal n-ö täismeeskond – kolm meest. “Vabatahtlikke aga ei pruugi me nii palju kokku saadagi, et näiteks liiklusõnnetuse korral päästeoperatsiooni läbi viia,” selgitas Ernes.
Ka vorm jääb samaks, ainult kiivrid vahetuvad. Uued musta värvi ameerika kiivrid pidavat isegi paremad olema.
Toetajaliikmeid vaja
Esimene asi, millega vabatahtlikku komandot kamandama hakkaval mehel tegeleda tuleb, on vabatahtlikega lepingute sõlmimine. Seejuures peavad vabatahtlikele mõeldud kuuetunnise kursuse läbi tegema ka kutselised tule­tõrjujad.
Kuna riik enam raha komando igapäevakuludeks ei anna, tuleb leida ka toetajaliikmeid ehk otse öeldes rahastajaid.
“Meie ettevõtmine võib ehk tunduda mõttetu patriotismina, sest kusagil teeb selle töö ära riik, siin aga peavad inimesed ise riigi funktsiooni täitma,” nentis Ernes.
Ettevõtja: Riik jättis meid kaitseta
Emmaste valla lääneservas, Leisus asuva plastitööstuse AS Dale LD juhataja Tiit Asumetsa sõnul ta kedagi sobivamat kui Aare Ernes vabatahtlike pritsumeeste etteotsa ei näegi. “Aare on pikka aega olnud, tunneb tehnikat ja kõike, mis päästmisse puutub, aga ma kardan, et vabatahtliku päästeüksuse võimekus ei ole päris see, mis olema peab,” on üks valla suurimaid ettevõtjaid skeptiline.
Samas on Asumets karm ega jäta valitsuse tehtud päästekomandode sulgemise otsusest kivi-kivi peale: “Olin ise nooruses kolm aastat tuletõrjeautojuht ja tean, mis tähendab tulekahju alguses iga viis minutit, kakskümmend minutit pärast tulekahju algust pole enam suurt midagi teha!”
Kui Emmaste komando sulgemine päevakorda tuli, saatsid valla ettevõtjad kirja siseministrile ja peaministrile. Siseministri vastus ajas Asumetsal harja punaseks: “Ei tea, mis arvutuste põhjal leidis minister, et Käinast Emmastesse jõuab 15 minutiga. Nii kiiresti ei jõua isegi suvel, aga kui sa pead komandomehed ka veel kokku ajama?”
Ta on kindel, et kui kahjutuli peaks puhkema Leisu külas, Õngus või sealt edasi Kõpu poole, siis enne kui tuletõrje Käinast kohale jõuab, põleb kõik maani maha. Ja ometi asuvad just Leisus ja Nurstes kaks valla suurimat plastiette­võtet, milles kummaski üle poolesaja töötaja.
Dale riigile ei looda
Sellepärast on AS Dale LD omanikud otsustanud oma inimesi ja vara, mille maksumus üle 3 miljoni euro, ise kaitsta.
Mõned aastad tagasi ettevõtte õuele rajatud tiik, milles vett 150 m3, võimaldab tänu külmakindlale šahtile vee kätte saada ka 30kraadise pakasega. “Kohapealt peaksime viie minutiga vee kätte saama,” kinnitas Tiit Asumets, kes 20 km kaugusel Käinas valvava tuletõrjeauto peale enam ei looda.
Päästeameti Hiiumaa piirkonna töötajad Hannes Aasma ja Marko Pruul otsisid ettevõtte jaoks juba välja sobiva pumba, voolikud ja kaitseriietuse. Ettevõte maksab kõik selle kinni ja päästeameti mehed lubasid AS Dale töömeestele tasuta väljaõppe teha.
Kes võivad põleda?
Komandode sulgemise üheks põhjenduseks nimetas valitsus, et sellega päästevõimekus 94 protsendil Eesti elanikel suureneb. Veidi peale seda avaldust oli tulekahju Viljandimaal Kõpu vallas, kus päästedepoo oli tulekahjukohast samuti 20 km kaugusel, abi aga 20 minutiga kohale ei jõudnud.
“Kes Eestis kuuluvad nende kuue protsendi sisse, kes võivad maha põleda? Eesti põhiseaduse järgi on kõigil eestimaalastel õigus turvalisusele, millest nüüd kahjuks on paljud ilma jäetud,” on Tiit Asumets valitsuse otsuse suhtes leppimatu.
Ta võrdles Emmaste depoo 2011. aasta eelarvet, mis oli vaid ligi 30 000 eurot ja AS Dale LD poolt riigile makstud makse, mis mullu ulatusid 770 000 euroni: “Emmaste komando sulgemisotsus tähendab, et riik ei taha oma sissetulekuid kindlustada – kui Dalega peaks tuleõnnetus juhtuma, jääb riigil see 770 000 eurot saamata.”

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411