Teisipäev, mai 22, 2012
 

Rebastemäe uuendatud õpperada ootab ronijaid

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Üks Hiiumaa vaatamisväärsusi, Kõpu poolsaare keskel asuv Rebastemäe puhkerada sai uue ja korrastatud ilme ning muudeti kasutajate jaoks ohutumaks.
Mullu OÜ Hiiu Teede poolt rajatud pisikesest parklast viib käsipuuga teerada otse trepile. Ülevalt alla tulijaid takistab seesama piire maan­teele autode ette sattumast. Uue trepi juurde on tehtud  istekohti, samuti on vahetatud välja rajapiirded ja täidetud teid, et kõndijad puujuuri ei kahjustaks.
“See on koht, kust maksumaksjad saavad oma raha tagasi looduspuhkuse näol,” ütles RMK Saarte piirkonna juhataja Aili Küttim.
Hiiumaal hoiab Riigimetsa majandamise keskus (RMK) korras kuut suurt puhkeala, Rebastemäe ja Neljateeristi õpperajad asuvad Ristna-Luidja osaalal.
Rebastemäe pooleteist kilomeetri pikkune loodusrada asub Kõpu maastikukaitsealal ja kulgeb piki Kõpu mägesid. Sellel rajal saad tutvuda erinevate metsatüüpide ja iidse luitemaastikuga.
Raja renoveerimisprojekti tegi OÜ Dagopen ja ehitas AS LeVa. “Hiiumaa inimesed, kes töid tegid, käivad ka ise siin matkamas ja tunnevad tehtust rõõmu,” kinnitas Küttim.
Rada läheb järjest paremaks
Pärast Aili Küttimi avasõnu ja kujutletava lindi läbilõikamist kutsus külastusjuht Üllar Soonik kokkutulnud korrastatud rajale matkama. Ta rääkis, et osa ümberringi kasvavast männimetsast on istutatud 1941. aastal, osa 1956. aasta metsapõlengu järel. “Metsa tuli istutada, sest Kõpu majaka tuli nõudis kütet, milleks kulus kogu ümbruskonna mets,” selgitas ta.
Soonik rääkis, et tema esmased mälestused Rebastemäest pärinevad vanaisalt, kes oma mandrikülalistele tutvustas Hiiumaad. “Poisina tundus see imeliku lageda mäeküljena, kus paistsid ainult kännud,” ütles Soonik.
Ta meenutas, kuidas inimesed ronisid mäe otsa, vaatasid Saaremaa poole ning ahhetasid ja ohhetasid nähtu üle: “Nüüd ma saan aru küll, et nende vabadusekirg, mis oli juba tükk aega kammitsetud, sai siin tiivad.”
Keskkonnaamet võttis Rebastemäe loodusraja arvele 1993. aastal. Pärast seda on rada korrastatud  ja parandatud. 1996. aastal hakkasid kohalikud mehed Ago Träder, Vello Kõnnel, Vello Küttim ja Arne Kässer Rebastemäele toekamat treppi tegema. “Need mehed tegid siia esimese, poolpakkudest trepi,” kinnitas Saarte regiooni peametsaülem Lembit Lühi.
Ta meenutas, et käis tollase keskkonnaametnikuga kohapeal ja rääkis, et künkal on mõned männid, mis tuleks maha võtta, kuid seda ei lubatud ja nüüdseks on puud suureks kasvanud ning vaade piiratud. “Tookord paistis veel ka teiselt poolt meri kätte,” ütles Lühi.
Nüüd on vaatevälja avardamiseks ehitatud kaks vaatetorni, üks Rebastemäele, teine Kaplimäele.
Küttimi sõnul tekkisid tööde käigus ka mõned uued mõtted. Nii lasi tellija ehitajal vaatetornide otsapalgid pikemaks jätta, et saaks neile hiljem katuse peale ehitada. See pikendaks ka torni eluiga ning ka vihmase ilmaga oleks mõnusam vaadet nautida.
Niisuguseid radu ei tehta suvalisse kohta, otsused tulevad läbi uuringute ja seirete. Nii näiteks andis 2009. a seire tulemuseks, et kolme aasta keskmine külastuste arv loenduriperioodil ehk aja­vahemikul, mil maapind pole külmunud st maist oktoobrini, oli 5000 inimest. “Viimastel aastatel Rebastemäe raja külastatavus langes, sest polnud enam head vaadet,” märkis Soonik.
Puhkusepaik metsas
Aili Küttim ütles, et RMK töötajad teevad sügisest kevadeni terve pika talve tööd, et ilmade soojenedes oleks puhkajatel kuhu tulla. Tihti on see töö, mis justkui välja ei paistagi, kuid teeb puhkaja olemise meeldivaks.
Nii on RMK puhkealade loodushoiuobjektid varustatud metsamööbliga, matkarajad tähistatud, korrastatud ja varustatud info­tahvlitega. Lõkkekohtadele ja telkimisaladele varutud lõkkepuid. Kuid seda ikkagi jalgsi- ja jalgrattamatkaja, mitte autoomaniku tarvis, kuna esimesed ei saa kõike vajalikku kaasa võtta.
Prügi suhtes kehtib RMK puhkealadel põhimõte “mida jaksad metsa tuua, jaksad ka ära viia”.
Erinevates kohtades ootavad külastajaid igaüheõiguse alusel toimivad mõnusad metsaonnid, kus saab ka ööbida. Tulenevalt igaüheõigusest ei peaks külastaja onni hõivama pikemalt kui üheks-kaheks ööks. Leemeti metsamajas saab ööbida seda eelnevalt broneerides.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411