Reede, aprill 20, 2012
 

Meestetantsust ja leivakülast

Erakogu
Kolme aasta jooksul on mul esinemisi olnud Eestimaa eri paikades Piirsalust Lüganuseni, Neeme külast Jõelähtme vallas Metsavenna taluni Võrumaal ja Püssist Kihnu saareni – kokku umbes 150.
Kirjutama ajendas mind kultuuriüllatus, mille osaliseks sain 13. aprillil Ruusa kultuurimajas toimunud teisel meeste showtantsu festivalil. Hiidlasele kohanimetus Ruusa ilmselt midagi ei ütle, aga tegemist on Räpina külje all oleva 250 elanikuga külaga, kuhu Rohukülast 317 km.
Meeste showtants Ruusal
Uudistaja veebiväljaandest võib selle aasta meeste showtantsu eelinfost lugeda: “Seekord on osalemas Põlva Valla Külavanemad, tantsurühm Mõtsalised Ahja lähistelt, Vikerkaar Tartust, Rõngu noormehed ja mehed, legendaarsed Meeksi Mehed ning loomulikult ka Nõtked ja Karvased. Tantsud on jaotatud esinemisteks kolme plokki. Kui esimeses on antud luba natuke ka koos naistega esineda – ikkagi kindlam tunne, siis teine ja kolmas on vaid meeste­tantsud. Kolmandas plokis tantsib iga kollektiiv vaid ühe tantsu, selle, mis kõige uuem ja just festivali jaoks loodud. Kuna eelmisel aastal jäid publik ja esinejad rahule, loodame, et ka sel aastal kujuneb õhtu meeldivaks lõõgastuseks huumori ja tantsudega.”
Saalitäis rahvast elas hoogsalt kaasa kui omakandi­mehed laval tantsisid ja nalja tegid.  Näiteks ühes etteastes vihtusid mehed naisteks riietatutena kankaani. Teises oli tantsu juhendaja end selleks puhuks lavale püstitatud WCsse sulgenud ja kogu etteaste käis mure ümber, kuidas ihuhädast lahti saada. Ega ei saanudki, sest show lõppedes olid meeste silmad häbi täis ja linasest riidest esinemispüksid sõna otses mõttes märjad…
Sünnipäevapidu Valgjärve vallas
Ka Valgjärve vallast pole enamik meist kindlasti midagi kuulnud. See 1500 elanikuga vald asub Otepää ja Põlva vahel ning pidas eelmise aasta 16. detsembril Maaritsa kultuurimajas korraga oma 20. aastapäeva ja täiskasvanute jõulupidu. Seegi pidu oli rahva OMA pidu, mis tõi saali nii täis, et polnud astumise ruumigi.
Valgjärve valla leht Oma Vald kajastas pidu tagantjärele nii: “Piduliku osa avas Antsla meesansambel Hauka Vägevad. Nende laul pani põksuma südamed ja aplaus ei tahtnud vaibuda. Aastapäevakõnega esines Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv. Tunnustati kauaaegseid Valgjärve vallavalitsuse töötajaid, sünnipäeva puhul õnnitlesid valda Põlva maavanem Ulla Preeden, naabervaldade esindajad ning kohalike seltsingute ja MTÜ-de esindajad. Uudselt ja hoogsalt mõjus noorte trummiorkestri etteaste. Väga südantliigutav oli Valgjärve Leivaküla esitlus, kus laulu “Eestimaa” esitasid eri põlvkondade esindajad ning kõik külalised said imetleda tublide perenaiste käteosavust ja loovust valla märgiliste hoonete ja objektide leivast vormimisel. Isiklikult suured tänud leivaküla tegijatele ja juhendajale Aime Vilule! Tantsuks mängis ansambel Mini-MTJ ja õhtujuhiks oli Küla Karla. Esinesid valla isetegevuslased. “Tore on tõdeda, et meil on nii palju erinevaid tublisid kollektiive, see on ju meie rikkus! Suur tänu teile kõigile!” tõdes Kõiv.
Laulupealinna kultuuriseis?
Lugedes Kärdla linna arengukava osa, mis kultuuri puudutab, vajuvad lugeja suunurgad pigem alla. Ridamisi esitatakse selles tegevusi takistavaid põhjusi. Ka kohvilähkrite kultuuri kava­pärane arendamine jääb selles ähmaseks.
Küll tegutseb Kärdla kultuurikeskuses tosinkond huvi­ringi, kus jalakeerutajaid mini-Balti keti jagu – suurepärane, et rahvatants Helle-Mare Kõmmuse juhendamisel professionaalsel tasemel särab! Kiitus ka teistele juhendajaile ja loomulikult Tiina Kaevule ja tema tantsustuudiole, kes ukse maailma avanud ja end mitte ainult Kärdla linna kultuurilukku tantsinud. Vahelepõikena olgu öeldud, et Ruusa meestetantsutrupp on esinenud ka Lõuna-Koreas ja Assoori saartel (!).
Ka Raili Scultsi algatatud Kärdla kammerkoorist on lühikese ajaga saanud asjatundjate hinnangul üks Hiiumaa kõigi aegade parimaid koore.
Huviringi puhul aga ei saa ega tohigi tulemust hinnata üksnes professionaalsuse mõõdupuuga, peatähtis on ju huvi, mis inimesed ühiseks tegevuseks kokku seob. Ja et tegijaid üle 3000 elanikuga Kärdla linnas leidub, on enam kui kindel. Vaja on vaid entusiasti, kes oskab ja tahab asja käima lükata.
Kunagi ütles üks linnavolikogu liige, et kui meil omal sellist väärt inimest pole, tuleb ta mandrilt tuua ja kas või 20 000 krooni palka maksta. Ere näide on Ere Naat, kes sellist raha loomulikult ei näinud, kuid Hiiumaa asja energiliselt ajas ja kellele me kohvikute­päeva eest tänu võlgneme. Ere tõi viimasel hetkel kastanid tulest välja ka siis, kui omad kultuuritegijad kuulsa Hiiu helilooja sünnipäeva sootuks unustasid…
Paraku on temagi nüüd tihedamini Tallinnas kui Kärdlas.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411