Teisipäev, märts 20, 2012
 

Muret teevad kauplusevargused

Politsei registreeris Kärdlas mullu kokku 632 erinevat sündmust-fakti, teatas konstaabel Mihkel Karjamaa neljapäeval linnavolikogus aastakokkuvõtet tehes.
Sissejuhatuses ütles Karjamaa, et nii verist aastat kui eelmist, mil Hiiumaa teedel hukkus neli inimest, pole olnud peale aastat 1995.
Hiiu maakonnas tervikuna pandi mullu toime ligi 1600 väärtegu, seega kolmandik pahandusi tehakse Kärdlas.
Linnas registreeritud sündmustest läks kuriteona kirja surma põhjustamine ettevaatamatusest – üks inimene sai relva remontides surma.
Kehalisi väärkohtlemisi oli neljal juhul, toimepanijad ka avastati.
Poevargusi palju
Vargusi pandi toime 11, neist neli on avastatud. “Muret teeb see, et varastatakse kauplustest ja just toitu. Sealjuures varga vanus ja isikupära on täiesti äraarvamatu,” ütles konstaabel.
Probleem on ka töötutega, kellest osa istub kaupluste lähedal ja tegeleb kerjamisega, häirides sellega inimeste poeskäimist. Kerjamine aga on Kärdla linna avaliku korra eeskirja järgi keelatud.
Sissetungimisi võõrastesse hoonetesse pandi toime kahel korral ja need on ka avastatud.
Muret teevad politseile ka joobes mootorsõidukijuhid, viis neist jäid mullu politseile vahele.
Kolmandik väär-tegudest Kärdlas
Väärtegusid registreeriti Kärdlas 508, neist alaealiste poolt pandi toime 115. Alaealiste puhul on enamasti tegemist enamasti tubaka- ja alkoholiseaduse rikumistega, vähemal määral rikkusid alaealised liiklus­seadust.
Karjamaa sõnul olnuks see arv veelgi suurem, aga politsei võttis kasutusele nn pehme meetme. Detsembri algul jälgis politsei pidevalt kahe nädala jooksul Kärdla ühisgümnaasiumi juures toimuvat. Kokku kutsuti hiljem teabepäevale 22 patustanut. Nende osas väärteomenetlust läbi ei viidud. “Noorele anti võimalus tulla ja kuulata loengut, saada lisateavet ja otsustada, kas ta tahab karistust kirja saada või mitte,” selgitas Karjamaa.
Liiklusseaduse järgi menetleti mullu Kärdlas 321 väärtegu, muud väärteod moodustasid 189.
Alaealistele ostetakse sigarette
Alkoholiseaduse järgi menetleti 40 rikkumist, alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas võeti vastutusele 25 korral. Alaealisi karistati sama teo eest 13 korral.
Tubakaseaduse rikkumise eest võeti vastutusele 55 korral. Karistada sai neli inimest, kes alaealistele sigarette ostsid.
Karistuseadustiku alusel võeti vastutusele 84 isikut, neist avaliku korra rikkumise eest 50. Viiel korral karistati küllatulnut, kes keeldus majaomaniku seadusliku lahkumis­nõude täitmisest.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel karistati kaheksat inimest, neist kuus ei pidanud kinni koerapidamise nõuetest.
Narkootikume avastati mullu ühel korral.
Liiklusalased süüteod
Kokku oli liiklusseaduse rikkujaid 321, neist karistati 309.
Lubadeta tabati 11 sõidukijuhti, liiklusõnnetus põhjustati kaheksal juhul. Joobes juhte tabati kuus, lubatud sõidu­kiiruse ületajaid oli 74.
Liiklusõnnetusest mitteteatamisi ja sündmuskohalt põgenemisi oli kahel korral. Liiklusvahendi juhtimisel pandi muu rikkumine toime 32 korral.
Kergliikleja ja jalakäija poolt toime pandud süütegusid kogunes 104. “Tuleb kanda kiivrit, see on kord. Samuti, kui on kohustus kanda teatud vanuseni kaasas dokumenti, mis tõendab vilumust jalgratta juhtimiseks, siis järelikult tuleb seda kaasas kanda,” koputas Karjamaa lastevanemate südametunnistusele.
Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumised on vähenenud – mullu oli neid 45.
Tehnoülevaatuse mitteläbinud sõidukit kasutati 19 juhul.
Oma vara hoia ise
Omanike hooletus oma varaga ringikäimisel puudutab eelkõige jalgrattaid. Need jäetakse kuuridessse ja keldritesse, mis lukust lahti. Jalgrattad pole lukus ei kaupluste ees ega kooli juures.
Ka mootorsõidukijuhid peaksid oma varasse hoolikamalt suhtuma.
Maakonnas puudub kohtunik
Kõige tõsisemaks probleemiks pidas Karjamaa asjaolu, et Hiiu maakonnas pole enam kohtunikku. “Kohtute seaduse järgi peaks igas maakonnas olema kohtunik, seega – kas Eesti Vabariigi seadus on täitmiseks?” küsis Karjamaa.
Oma rolli mängib ka politsei ressursinappus ja töötajate pidev vähenemine. “Võrdluseks võiks tuua aasta 2003, kui piirkonnakonstaabel võis oma teenistusautoga läbida kuus 2100-2300 kilomeetrit. Tänavu esimesel kahel kuul oli mul lubatud piirkonda teenindada 500 km läbisõiduga kuus,” möönis Karjamaa.
Konstaabel lisas, et asutuste­ülene koostöö jätab tugevasti soovida: “Ei ole head koordinaatorit, kes võtaks riigiasutused kokku ja paneks nad ühte vankrit vedama.”
Kuna lastel pole korralikke mänguväljakuid, kasutavad nad mängukohana kaupluste parklaid. Mängida proovitakse ka kergliiklusteel, pannes sellega ohtu nii oma kui teise inimese vara.
Omavalitsus peaks määrama ka pädeva isiku väärtegude menetlemiseks linna heakorraküsimustes. Ka liiklus­komisjoni töö peaks kindlasti taaselustama.
Veel rõhutas Karjamaa, et asutuste juurde on parklad rajatud eelkõige klientidele, kuid näiteks kohtumaja ees seisab seitse autot, kuigi sealsamas staadioni kõrval on parkla. “Kas me tõesti paneme kliendi ees oma asutuse ukseesise kinni, et tema peaks tulema nagu vaene moonakas?  Vaatame või Tuuru maja või panga esist,” oli Karjamaa karmisõnaline.
Politsei sõnul oleks linna avaliku korra tagamiseks vaja turvakaameraid. Kasvõi selleks, et kontrollida nn driftijaid, kes talvisel pimedal ajal libedaga oma sõiduoskusi demonstreerivad. Turva­kaamera oleks hädavajalik ka turismihooajal, kui autosid ja inimesi palju liikumas. “Kui kellegi auto on saanud parklas kahjustada, saab selle tuvastada, samuti selle, kas see kahju üldse siin on tekitatud,” selgitas Karjamaa.
Samas kiitis ta, et Kärdla linnavalitsus on hästi tööle pandud ja konstaablile on antud hea võimalus linna veebi­lehel pakilistest probleemidest kirjutada.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411