Reede, märts 9, 2012
 

Kärdla sadama ehitus kaalukausil

| Hiiu Leht
Kärdla linnavolikogul tuleb järgmise nädala istungil langetada keeruline otsus – suure varalise kohustuse võtmine, mis laenuks vormistamisel ja koos varasemate laenudega ületaks seadusega selleks aastaks lubatud 60 protsendi piiri.
Kolmapäevasel linnavalitsuse istungil otsustati saata laenuküsimus linnavolikogule arutada. Eelnõu sisuks, on projekti “Kärdla sadama rekonstrueerimine” täiendava omafinantseeringu katmine summas kuni 1,6 miljonit eurot.
Eelarve- majanduskomisjoni koosolekul rääkis rahandusosakonna juhataja Liili Eller, et laene saab küll võtta nii, et 2012. aastal ei ületaks laenukoormus seaduses ettenähtut 60 protsenti jooksva aasta netoeelarvest. Paha lugu on aga 2013. aastaga, siis ei mahtuvat laenumaht lubatud määra sisse ära.
Pingelised arutelud ja seisukohavõtud toimuvad ka leheveergudel ja Facebookis. Valdavalt on kõik ühte meelt, et sadamat on Kärdlale vaja, kuid ettevaatlikumad küsivad, kas tingimata nii suurt ning hoiatavad, et linn ei pruugi võetud laenu(de)ga toime tulla.
60 protsendi piir ees
60 protsendi piirmäär tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS). Alanud aastast tohivad kohalikud omavalitsused taas laenu võtta ilma, et seda peaks rahandusministeeriumiga kooskõlastama. Samas sätestab seadusemuudatus, et omavalitsuse netovõlakoormus ei tohi ületada 60 protsenti omavalitsuse põhitegevuse tuludest ja seda just tänavu.
Linna aasta alguse laenujääk oli 1,2 miljonit eurot ja järgmise aasta tagasimakse u 240 000 eurot, laenukoormus 50 protsendi ringis.
Kärdla peab selle projekti teostamiseks laenama veel üle 1,9 miljoni euro. Tagatiskirjade summa on kokku ligi 3 miljonit eurot, millest üle miljoni käibemaksu loodetakse tagasi saada.
See teeb linna omafinantseeringu osakaaluks sadama  ehituses 37 protsenti, mitte 15 nagu arvas Ain Tähiste.
Kohustusi tuleb teenindada
Need on aukartustäratavalt suured numbrid ja võetud kohustusi tuleb teenindada.
KOFSis on kirjas ka see, et kui omavalitsuse tulud on kuludest piisavalt palju suuremad, võibki netovõlakoormus olla suurem ja ulatuda kuni põhitegevuse tulude mahuni. Kärdla linna tulude ülekaal nii suur pole. Linnavalitsus on pöördunud vabariigi valitsuse poole ja palunud võimalust lubatud laenukoormuse määra ületada.
Sellegipoolest paneb muretsema, et näiteks mullu 20. oktoobril tegi linnavolikogu otsuse lubada kasutada 2012. aastal laenulepingu nr 05-138998 JI põhiosa tagastamisel 12kuulist maksepuhkust.
Eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Tiit Harjak selgitas, et laenupuhkust oli linn sunnitud võtma tänavuse aasta eelarve tasakaalustamiseks, eelkõige juba otsustatud investeeringute tagamiseks. Sisuliselt tähendab see, et kui oleks tehtud laenu aastane tagasimakse, 111 694 eurot, jäänuks tänavu korrastamata linna teed-tänavad (27 216 eurot), pimedal ajal süttimata tänavavalgustuslambid (39 498 eurot) ning tegemata Kärdla sadama hanke ettevalmistavad tööd (32 250 eurot).
Sadamat on väga vaja, linna pankrot hirmutab
Pisut ilusamana näitas tegelikku olukorda sihtasutuse Kärdla jahisadam juhatuse liige Hillar Kukk, kes rääkis lehele, et sadama ehituse jaoks on olemas 3,7 miljonit eurot ja vajaminevast 4,6 miljonist eurost puudu veel u 900 000 eurot.
Tegelikult on n-ö olemas 3,2 miljoni eurone EASi toetus. Samuti Kärdla linnavolikogu 2010. a 11. augusti otsus, millega volikogu kohustus katma Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse esitatud projekti “Kärdla sadama rekonstrueerimine” omafinantseeringu kuni 21,865 miljonit krooni. See teeb uues rahas u 1,4 miljonit eurot.
Eelmise aasta lõpul püüdis linn saada nn sadamalaenu esimest osa ja kuulutas välja hanke 631 958 eurose investeerimislaenu saamiseks. Harjak ütles, et hange nurjus ja välja tuleb kuulutada uus. Eller lisas, et neli pakkumist küll tuli, kuid ükski ei osutunud sobivaks.
Kriitikud leiavad, et volikogu on niigi kinnitanud mitu korda oma valmisolekut toetamaks sadama ehitust, on antud ka väga suur laenugarantii, aga rohkemaks ei ole linn ilma “enesetappu”  sooritamata võimeline.
Liiga suur sadam?
Õhus on ka küsimus on kas ja kuidas on linnavalitsuse esindajad tegelenud teiste võimalustega, rääkinud läbi EAS-iga sadama mahtude vähendamise ja ehitajatega hindade osas – selle kohta on volikogu liikmetel infot napilt.
Praegu on Kärdla jahisadamasse planeeritud 150 kaikohta esialgse 56 asemel.
“Jah, kui ikka raha ei ole, siis peab Mercedese asemel mingi odavama auto vaatama. Küllap seegi oma sõidud ära sõidaks,” soostus üks sihtasutuse Kärdla Sadam liikmeid Riho Sõrmus. Tema juhitud Heltermaa jahisadamas on 46+16 ehk 62 seisukohta, kuid Muhu väina regati ajal mahtus sinna kaks korda rohkem aluseid.
“Usun siiralt, et Kärdlasse on võimalik sadam ehitada ka nii, et sellele ei järgneks linna pankrot,” ütles üks sadama tulihingelisi soovijaid Rinno Lige.
Tegelikult on nendeks vangerdusteks veel aegagi, sest ehitus ei saa alata enne kui kalad kudenud, selleni aga on mitu kuud aega.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411