Teisipäev, märts 27, 2012
 

Käinas loksub kahel pool teed solgine sadevesi

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Käina alevis, Hiiu tänava ääres asuva biopuhasti juures pressib solgine vesi kanalisatsiooni­kaevudest välja ja voolab mööda maad laiali. Kuigi see on ohuks alevi kaevudele, ei paista probleemile lahendust.
Hiiu tänava ääres elav Tõno Tammeveski rääkis, et ka tema krundi ääres olev kanalisatsioonikaev ajab üle. “Igal kevadel pressib suurvee ajal biopuhastist tulev reo- ja sadevee segu majja sisse,” kinnitas majaomanik, kes nüüd paigaldas äravoolutorule klapi. “Enam reovesi otse majja ei pressi, aga veetase on nii kõrge, et majas klappi ei lase avada. Nagu tõmban WC-s vett, nii surub selle saunatrapist üles,” kirjeldas Tammeveski. Ta nentis, et sisuliselt tähendab see, et suurvee ajal majas vett tarbida ei saagi.
Veevärgi juht: vana probleem
ASi Kärdla Veevärk juhataja Toomas Kattel ütles, et Käina alevi reoveepuhasti uputab alati kui suur hulk sadevett voolab reoveekanalisatsiooni: “See probleem on Käinas olnud nii kaua kui on olnud ühiskanalisatsioon.”
Selgub, et alevi reoveetorustikud ehitatigi aastakümneid tagasi nii, et neisse sattub liigvesi, mis tegelikult ei tohiks üldse kanalisatsioonisüsteemi sattuda.
Katteli soovitus oli, et majaomanik peaks ise veel ühe kaevu ehitama ja pumba vahele panema.
“Mulle jääb arusaamatuks, kuhu ma selle vee pumpan, kui kaev ajab üle ääre – kas naabrite ukse ette?“ oli Tammeveski nõutu.
Ta viitas, et veevärgi haldaja on kohustatud ära pumpama kõigi ühisveevärgiga ühinenud klientide reovee, kuid Kattel pareeris: “Solgiga on sellel vähe pistmist – 95 protsenti sellest on sademete­vesi.”
Reovesi ohustab kaevusid
Olukorraga tutvunud keskonna­inspektsiooni Hiiumaa büroo vanem­inspektor Jane Sinijärv ütles, et lähiajal tuleb kindlasti leida ressursse Käina asulasisese kanalisatsiooni korrastamiseks, kuna Käina reoveepuhasti juures jõuab osa reovett kanalisatsioonikaevu kaudu pinnasesse. Vesi on küll eelnevalt läbinud mehhaanilise eelpuhastuse ja bioloogilise puhastuse, kuid peaks torustiku kaudu jõudma järelpuhastuseks biotiikidesse ja sealt heitveena Käina lahte.
Sinijärv kinnitas, et kanalisatsioonisüsteemide lekkekindlus peab olema tagatud ka trassides.
Terviseameti Hiiumaa keskonnatervise inspektor Tiina Vainomäe hoiatas, et “tänu” lekkele on suures ohus Käina eramajade joogivee kvaliteet: “See reoveeprobleem võib juba olla või on potentsiaalseks ohuks ümbruskonna kaevudele.”
Torustike renoveerimist kavas pole
Katteli sõnul on i­segi alevi reovee­puhasti rekonstrueerimis­­tööde seis veel lahtine ja reovee­torustiku rekonstrueerimist sel ega ka järgmisel aastal Käina alevis plaanis ei ole. “Kahjuks ei ole ainuüksi reoveepuhasti rekonstrueerimisega võimalik eirata füüsikaseadusi,” märkis ta.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on küll otsustanud rahastada Käina reoveepuhasti rekonstrueerimist, valminud on vastav ehitusprojekt ja läbi viidud ehitustööde hange.
Käina abivallavanem Tiivi Lipp rääkis, et paraku ületab hanke parim pakkumine tunduvalt rekonstrueerimiseks eraldatud summat. “Nüüd peab KIK otsustama, kas annavad raha juurde või tuleb alustada rahataotlemisega otsast peale. Teoreetiliselt on võimalik ka projekti mahtu vähendada, aga AS Kärdla Veevärgi hinnangul jääks sellisel juhul lahendus ikkagi poolikuks,” selgitas Lipp.
Puhasti rekonstrueerimine leevendab mingil määral alevielanike probleemi, sest paranevad võimalused süsteemi reguleerida ja juhtida, tekivad suuremad reserv­mahutid ja võimalik on teatud piirini vooluhulkade ühtlustamine, kuid ei likvideeri seda täielikult.
Lahendus määramatus kauguses
2007. aastal koostatud ja 2008. aastal muudetud Käina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas planeeritud lühiajaline investeeringute programm on Euroopa ühtekuuluvusfondi toel täidetud, kuid arengukava pikaajalise programmi investeeringud on veel tegemata.
Arengukava tuleb uuendada iga nelja aasta tagant, seega tuleb Käina vallavolikogul lähiajal üle vaadata ja määrata kindlaks, millises mahus on otstarbekas ette võtta järgmine torustike uuendamine.
“Tuleb aga arvestada, et planeeritud investeeringud avaldavad otsest mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnale,” märkis Lipp. “Seega tuleb investeeringuid teha seal, kus see annab vee-ettevõtte tegevuses mingi olulise kokkuhoiu või positiivse efekti.”
Nii võib rekonstrueerimine, mis kirjeldatud uputusi leevendaks ja pinnase reostamise lõpetaks, teoks saada alles aastal 2014 või veel hiljem.
Tööde tegelik järjekord lepitakse kokku arengukavas ja ehitamisaeg sõltub väga palju rahastusvõimalustest. “Need tööd on väga kallid ning ei Käina vald ega aktsiaselts Kärdla Veevärk neid omavahenditest teha ei jõua. Ainuüksi projektide oma­osalus on nii suur, et ka see võib probleeme tekitada,” nentis Tiivi Lipp.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411