Reede, märts 23, 2012
 

Aas: Meie majandus kosub jõudsalt

Esmaspäeval käis Hiiumaal riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas, et asutada siin ettevõtjate klubi. Tee klubisse on avatud kõigile ja erakondlik kuuluvus liikmeks astumisel rolli ei mängi. Idee sai idanema pandud ja et majandus kõige aluseks, küsis Hiiu Leht Arto Aasalt, kuidas Eestil selles valdkonnas läheb.
Kuidas meie majandusel praegu läheb?
Üldiselt on majandus kriisist päris kenasti taastunud – eelmise aasta kaheksaprotsendine majanduskasv on Euroopa mõistes päris ulmeline. Aga me teame ise, et me tulime väga sügavast põhjast läbi ja eelpool öeldud ilus number on saadud baasvõrdlusena eelmiste aastatega. Kuid üldmahtudes pole meie riigieelarve ega maksulaekumised olnud nominaalis kunagi nii suured, kui nad praegu on. Erilise rekordi on löönud eksport, mille ligi 40protsendine kasv meie majandust eelmisel aastal vedas. See oli parim lahendus, mis väikese riigi ja väikese siseturu puhul olla saab. Eksport peaks ka sel aastal tublisti kasvama.
Maksud laekuvad hästi,
riigieelarve defitsiidis?
Maksulaekumiste ja soovidega on jälle nii, et sel aastal on meie riigieelarve defitsiidis. Miinust tekitab II pensionisammas ja saastekvootide müügist tulnud raha ära kasutamine. Järgmisel aastal on plaan riigieelarvega nulli jõuda. Kuid kui maksud väga hästi laekuvad, on ka sel aastal defitsiit väiksem.
Eelarve on igal juhul planeeritud defitsiidiga, aga kui inimesed loevad lehti, et majandus kasvab päris kenasti ja maksutulu laekub samuti, tahaks jälle hakata ilusaid asju küsima. Unistusi on muidugi palju, sest kriisist on kõigil väsimus kontides ja püksirihma pingutamisest kõrini – tahaks tegelikult küsida palka juurde, remontida teid ja ehitada sildu. Aga praegune aeg on siiski selline, kus tegelikult kõike veel lubada ei saa. Ma loodan vähemalt, et me oleme jõudnud ka sellesse perioodi, et oleme saanud oma esimesed vitsad kätte ka eurorahadega.
Millised perspektiivid toob Eestile Euroopa Liidu eelarve?
Euroopa Liidu eelarve ettevalmistamine aastateks 2014–2020 praegu käib ja sel korral ollakse loodetavasti rohkem kahe jalaga maa peal. Alustades väikestest asjadest, kus iga omavalitsus on tahtnud oma ujulat, oma kultuurimaja, oma staadionit, mis tihtipeale asetsevad üksteisest 10 kilomeetri kaugusel, kuid rahvast pole ja ülalpidamiskulud on suured.
Jätkuvalt kulutame me päris palju koolivõrgule, tihti on tehtud kas euroraha või meie maksumaksja raha eest koole või sotsiaalasutusi korda, kuid hiljem selgub, et seal polegi enam kedagi õpetada või hoida. Mõnes koolis on rohkem õpetajaid kui õpilasi.
Analoogse näite võib tuua teedeehitusest, kus kippus olema nii, et plaanid tehti hästi suurejoonelised, näiteks Mäo rist ja Kukruse teelõik Jõhvi kandis. Võeti aluseks buumiaegsed projektid ja kui raha saadi, ei tahtnud keegi projekti kärpida. Selle tulemuseks on liiga suurejoonelised ja üledimensioneeritud projektid. Need liiklussõlmed oleks saanud teha võib-olla poole odavamalt ja ülejäänud raha kulutada kuhugi mujale või mõne muu teelõigu jaoks.
Sellist tobedat raha kulutamist on olnud palju, mida me nüüd igapäevaselt peame kinni maksma.
Milliseid prioriteete arvestatakse uute eurorahade taotlemise puhul?
Vaadates rahandusministeeriumi esimesi seisukohti uue eurorahade taotlemise protsessi alguses, kus Eesti alles seab oma prioriteete paika, siis peamised tingimused raha saamiseks on – kui palju see töökohti loob, kas see on ka jätkusuutlik, kas seda ka pärast valmis ehitamist on võimalik elus hoida.
See on see protsess, mis käib tuleviku investeeringute nimel. Kuid ka Eesti riik on investeeringute osas eesrindlik, investeeringute osakaal eelarves on vaatamata kõigele läbi aegade suurim, proportsionaalselt läheb eelarvest kõige rohkem investeeringuteks, mitte niivõrd jooksvateks kuludeks. Ja hoidku jumal selle eest, et me hakkaks kordama Lõuna-Euroopa vigu, kus jooksvateks kulutusteks laenu võeti. Ja mis kõige hullem – sellist laenu võeti isegi siis, kui majandus kasvas väga kiirelt ehk teisisõnu – isegi headel aegadel elati võlgu. Õnneks meil Eestis on võlakoormus madal ja meil sellist suurt kivi jala küljes pole.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411