Teisipäev, veebruar 14, 2012
 

Tunnis kaks õpetajat ja kolm keelt korraga

Kärdla kooliõpilaste seas on eriti oodatud koolitunnid, kus klassi tuleb kaks õpetajat, õpitakse kolme keelt korraga ja vigu kartma ei pea.
Kärdla ühisgümnaasiumi õpetajad Lili Käär ja Vladimir Barinov lähevad vahel tundi kahekesi koos, üks räägib tunnis inglise, teine vene keeles. Õpilaste seas on need tunnid eriti oodatud.
Klassiõpetaja Käär kinnitas, et ka kuuendikele meeldib segatund väga: “Nad on ju aastaid inglise keelt õppinud selleks ajaks kui vene keel algab, ja kui ta siis taipab: Oo, vene keeles on see niimoodi! Isegi keeleliselt nõrgemad lapsed tunnevad rõõmu – Ma oskan! Ma saan aru!”
Kui mullu tegi vene keele õpetaja Barinov koos inglise keele õpetaja Ene Tisleriga köögiteemalise keeletunni 11.b klassi õpilastele, teatasid nemad: “Me tahamegi kogu aeg selliseid tunde, ei pea kogu aega kartma ja vastama. Las ollagi selline tund, et lihtsalt räägime.”
“Tegelikult ei peaks õpetaja kartma vigadega rääkivat last, vaid seda last, kes istub sul tunnis vait ega räägi midagi,” ütles õpetaja Barinov.
Integreeritud tunni kogemus
2. veebruaril käisid Lili Käär ja Vladimir Barinov vabariiklikul vene keele õpetajate seminaril rääkimas, kuidas inglise keel ja vene keel ühes tundi kokku viia ning miks see õpilastele meeldib.
Suurele hulgale kooliõpetajatele paljudest koolidest üle Eesti paistis integreeritud keeleõppetund huvitav ja uudne. “Küsisid nii palju küsimusi – mul süda tahtis vahepeal saapasäärest lausa põrandale ära kaduda,” meenutas Käär.
“Mõne jaoks tundus see väga uus olevat, aga meie oleme seda juba nii kaua teinud,” lisas Barinov.
Kaht keelt hakkasid Käär ja Barinov koos õpetama juba tosinkond aastat tagasi. Sellises tunnis toetab inglise keel vene keele õpet. Alustavad õpilased ju inglise keelega teises, aga vene keelega alles kuuendas klassis.
Võimalusterohke keeletund
Mõlemad õpetajad on vaimustuses integreeritud keeletunni võimalustest. “Seda saab nii huvitavalt ühendada – näiteks tähestikke võrrelda,” ütles õpetaja Barinov.
“Ei pea ainult vene ja inglise keelt õppima, ka eesti keele saab kindlasti juurde võtta. Nüüd kui ma Hispaaniast tulin, oli mul kaasas Hispaania tähestiku laul. Kõiki neid keeli saab võrrelda, üks keel toetab teist, tekivad seosed ja arusaam, et kaks keelt ei ole kaks erinevat asja,” lisas õpetaja Käär.
“Näiteks kui õpetame vene keeles arvsõnu, siis inglise keeles on need juba selged ja saame võrrelda kuidas arvsõnade lõpud moodustuvad, kas on sarnased inglise keele arvsõnadega või ei ole,” märkis õpetaja Barinov.
Või siis annavad õpetajad õpilastele täpselt samasugused tekstid inglise ja vene keeles ja paluvad neist teha eestikeelse tõlke. “Seejuures peab õpilane arvestama, et sõnade järjekord eesti keeles oleks ka õige – see ei ole üldse kerge tegelikult, aga lastele on see palju huvitavam,” kinnitas õpetaja Käär.
Eriline koolipäev tulekul
Tõsi küll, integreeritud tunde eriti tihti ei tehta, rohkem veerandilõppudel ja kooli projektinädalatel. Lapsedki on küsinud, miks õpetajad selliseid “segatunde” nii vähe teevad.
“Iga päev me seda ei suuda, sest sellise tunni ettevalmistamine võtab palju rohkem aega,” tõdes õpetaja Käär ja õpetaja Barinov kinnitas, et tavatundi anda on märksa lihtsam.
Õnneks on kohe saabumas vabariigi aastapäev ja Kärdla koolipere nooremate jaoks ongi neljapäeval, 23. veebruaril kaks esimest tundi natuke teistmoodi.
Lili Käär rääkis, et Kärdla koolilapsed juba teavad sõnu “projekt” ja “konverents”. Praegugi on korraga käimas mitmed keskkonnainvesteeringute keskuse toetatud projektid. Uusim neist on seotud Hiiumaa, mere, siinse floora ja fauna, paadiehituse ja sadamatega.
Neljapäeva kahel esimesel tunnil hakkavad õpilased nende teemadega seotud töid koostama. Iga klass valib endale sadama, mida uurida, ja valminud töid esitletakse konverentsil. Kevadel, kui ilmad ilusamad, on plaanis ka väljasõidud sadamatesse, kus õpilased näevad, mis elu sadamates käib. Kavas on külastada Sõru sadamat, sealset meremuuseumi ja merehariduskeskust, kus ehitatakse paate. Teine sihtmärk on Suursadam, kus samuti saab muuseumi külastada ja laevu vaadata.
Õpetaja Käär selgitas, et projekti teema lähtus sellest, et saarel hakati ehitama hiiu halulaeva, ajendiks said ka kaunis Sõru sadamakompleks, Kärdla sadama ehitusplaanid ja kevadised kooliekskursioonid purjelaeval Kajsamoor. Kevadepoole tahetaksegi koos õpilastega minna hiiu halulaeva ehitust vaatama.
“Meie, see tähendab algklassiõpetajate meelest on kõige tähtsam oma kodu selgeks saada ja kus siis veel kui mitte oma koolis,” selgitas Lili Käär miks niisuguseid projekte tehakse.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411