Teisipäev, veebruar 7, 2012
 

Reha-teenus puudega inimesele ja lastehoid puudega lapse vanemale

Hiiumaal käinud sotsiaalministeeriumi tööötajad Merle Tomberg ja Marina Runno soovitavad puuetega inimestel riigi pakutavaid teenuseid aktiivsemalt kasutada.
Eelmisel nädalal kutsus maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaaltöö alal Aasa Saarna infopäevale saare omavalitsuste sotsiaalnõunikud ja lastekaitsetöötajad.
Külalisettekannetega esinesid sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialistid Merle Tomberg ja Marina Runno ning üleriigilise lasteabitelefoni 116111 projektijuht Külli Friedemann.
Tomberg ja Runno rääkisid riiklikult finantseeritud lapsehoiust ja rehabilitatsiooniteenusest puuetega lastele. Friedemann tutvustas lasteabitelefoni ja pakkus omavalitsustele koostööd.
Pealelõunal tutvuti Hiiumaa haigla uute taastusravivõimalustega ning Kärdla sotsiaalkeskuse teenustega.
Reha-teenuse abil tööellu tagasi
Marina Runno ütles, et taastusravi ei ole sotsiaalteenus, nagu seda on rehabilitatsioon, mille eesmärgiks tervisekahjustuse saanud inimese psühhosotsiaalne ettevalmistamine, motiveerimine iseseisvalt hakkama saama ja tööle asuma.
Ta lisas, et kõik need protseduurid, mida Hiiumaa haigla nüüd pakub, on head, lõõgastavad ja toetavad, aga sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse põhitegevused need ei ole ja neid võib inimene raha eest juurde osta.
Kõige sagedamini vajavad rehabilitatsiooni ehk reha-teenust, nagu sotsiaaltöötajad seda omakeskis kutsuvad, tööealised insuldi- või infarktijärgsed patsiendid. “Inimesel on vaja taastuda selleks, et leida uuesti elujõudu ja saada tööturule võimalikult ruttu tagasi. Ehk mitte samale töökohale, võib-olla osalise tööajaga või mingisuguse muu tööjaotusega, aga eesmärk on, et ta ei jääks koju,” rääkis Runno.
Ka liikumispuudega inimeste puhul on olukord analoogne – kui inimese liikumine on piiratud, siis töökohta kohandades või kodus töötades saab ikkagi tööd teha. “Inimene peab selleks vaimselt valmis olema ja selleks ongi reha-teenus loodud,” selgitas Runno.
Teenust saab pärast puude määramise otsust, siis teavitatakse inimest sellest võimalusest.
Hiiu saarel osutab teenust Hiiumaa haigla, kus on loodud ka vastav tiim. Päris kõik sihtgrupid ei ole siin küll kaetud, näiteks alaealistele õigusrikkujatele seda teenust siin ei osutata. Hiiumaa psüühikahäiretega isikud aga saavad reha-teenust Pärnu haiglast.
Hästi tähtis on Runno sõnul laste rehabilitatsiooniteenus. Paljud saare lapsed käivad ka Haapsalus reha-teenust saamas.
“Väga hea, et Hiiumaa haigla seda teenust oma kogukonnale pakub,” kinnitas Runno.
Tema sõnul on väga tähtis ka kohaliku omavalitsuse roll selleks, et inimene saaks info ja teaks millistele teenustele tal õigus on, kas ta vajab reha-teenust või hoopis tervishoiuteenust või kohaliku omavalitsuse toetavat teenust. “Eesmärk on luua abivajajale hea keskkond, kus ta saab enda oskusi kasutada. Mitte nii, et teeme haiglas inimese korda ja siis vaata ise kuidas hakkama saad.”
Merle Tomberg lisas, et selleks peavad kohalik omavalitsus ja reha-asutus st haigla omavahel suhtlema ja kaasama teenuse saaja.
Lapsehoiuteenust võiks ikka kasutada
Tomberg ise tutvustas suhteliselt uut lapsehoiuteenust, mida saavad kasutada puudega laste vanemad.
Hiiumaal on praegu kaks teenusepakkujat, kuid sugugi kõik lapsed ei ole seda teenust saanud. “Võiks mõelda, kuidas seda võimalust paremini kasutada,” ütles Tomberg.
Riik rahastab seda teenust raske ja sügava puudega lapsele. “Kõige raskemas seisus on lapsed, keda ei võeta lasteaeda või kooli nende suurte erivajaduste tõttu. Siis on lapsehoiuteenus teatud määral abiks,” selgitas Tomberg.
Hiiumaal on 37 raske ja sügava puudega last, kelle jaoks riik seda teenust rahastab. Raha on omavalitsustele antud, kuid seda kasutavad vähesed. “Missugune lapsevanem siis ei vajaks aeg-ajalt puhkust?” küsis Tomberg ja soovitas ettenähtud võimalust rohkem kasutada.
Infot lapsehoiuteenuse kohta leiab ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411