Teisipäev, veebruar 21, 2012
 

Liikluse rahustamiseks peab muutuma ka keskkond

Maanteeameti õppe­päevalt jäi kõlama mõte, et elukestvale liikluskasvatusele lisaks tuleb õnnetuste arvu vähendamiseks muuta ka liikluskeskkonda, eelkõige aeglustada liiklust linnades.
Kolmapäeval said Hiiu maavalitsuse saalis kokku maanteeameti liikluskasvatusega tegelevad spetsialistid ja maakonna lasteasutuste töötajad. Selliseid koolitusi on varemgi Eestimaal läbi viidud, küll aga Hiiumaal esimest korda.
Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg märkis, et liikluses on kolm osapoolt auto, liikleja ja keskkond. “Autod on läinud turvalisemaks, liiklusteadlikkus tõusnud aga kõige aeglasemalt muutub meie ümbrus,” tõdes Sellenberg.
“Kasvatuses oleme saavutamas maksimumi, enam paremaks minna ei saa. Kasvatamine jääb, aga õnnetuste arvu edasiseks vähendamiseks tuleb muuta liikluskeskkonda,” lisas ta.
Liikluskeskkond peakski olema selline, et ei annaks võimalust liiklusreegleid massiliselt rikkuda. Üks õnnetuste peamisi põhjusi on liigne sõidukiirus. Esineja pakkus, et linnades tuleb luua sellised tingimused, et ei olekski võimalik kiiresti sõita.
Liiklemisreegleid tuleb korrata
Teine oluline valdkond, mis täiustamist vajab, on liikluskasvatus. Maanteeameti lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leier ütles, et liikluskasvatus pole pelgalt üks loeng või õppetund – see peab olema pidev ning haarama erinevaid õppeaineid, vanuserühmi ja ametkondi. Üks võimalus liikluskasvatuseks on riiklikud kampaaniad, nagu näiteks turvavöö- ja helkurikampaaniad, mis kestnud juba 15 aastat. “Tänu järjepidevale tööle on inimeste hoiakute muutused olnud väga suured – nii turvavöö kinnitamise kui ka helkuri kandmine saavutanud peaaegu maksimumi,” ütles Sellenberg.
Aastas korraldatakse kuus kampaaniat, ning ühe kampaania maksumus on umbes 1 miljon krooni ehk 600 000 eurot. Alati pärast riiklikku kampaaniat tehakse ka uuring. “Selgub, et inimestele on kampaaniad meelde jäänud,” teatas Sellenberg.
Kes õpetab lapsi liiklema?
Laste liikluskasvatuse korraldamine on pandud kohaliku omavalitsuse õlule, praktiline liiklusõpetus käib koolis, lasteaias ja noortekeskustes. Õppekavas on liiklusteema sees igas klassis, aga palju saavad ära teha ka lapsevanemad selgitades lapsele, kuidas ohutult liigelda.
Kolmanda klassi lõpus saavad õpilased sooritada jalgratturieksami, mis lubab neil sõita jalgrattaga tänaval. Nende oskuste õpetamine on jäetud klassiõpetaja ja lapsevanema kanda, abistajateks maanteeameti töötajad.
“Kas ei peaks olema vähemalt maakonnas inimene, kes sellist õpet pädevalt läbi viib?” küsis Hiiu maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Vilma Tikerpuu. Ta rääkis, et praegu õpetavad liiklust klassiõpetajad, kel spetsiaalset liiklusalast väljaõpet pole.
“Liikluskasvatuses pole järjepidevust, on vaid kohustus,” tõdes ka Hiiumaa omasvalitsuste liidu juht Jaanus Valk. “Väikeses koolis käib liikluses toimetulemise õpetamine koostöös politsei ja pääseametiga. Lapsed saavad õpet, aga tegevus on projektipõhine,” selgitas ta.
Liikluskasvatuse osakonna spetsialist Hiiumaal ja Saaremaal Maiu Välbe tutvustas Kuressaares noortekeskuse juures tegutseva tasulise liiklusringi tööd. Seal on välja töötatud õppekava, mille raames saavad lapsed terve aasta vajalikku liiklusalast õpet nii teoorias kui praktikas.
Tasuta pakub maanteeamet lasteasutustele trükiseid, filme ja mänge, mida saab kasutada liiklemise õpetamisel. Lisaks leidub ameti veebikeskkonnas liiklusohutuse õppematerjal “Koolitee ohtlike kohtade kaardistamine”. See koosneb kaardirakendusest ja selle juurde kuuluvatest töölehtedest. Materjale saab kasutada teise ja kolmanda kooliastme tundides, aga täita ka kodus koos ema ja isaga.
Linnaliiklus lastele ohtlik
Lastega juhtunud õnnetused leiavad aset põhiliselt linnas. Väga palju õnnetusi on ülekäiguradadel. “Lapsed pole süüdi, kui satuvad liiklusõnnetusse liikluskeskkonna tõttu. Iga sellise juhtumi puhul tekivad küsimused, kas laps oli autojuhile nähtav, millised on välised tegurid õnnetuse juures, kas ülekäigurajal oli risk viidud miinimumini?” ütles Urve Sellenberg.
Samas märkis ta, et ei ole karistamise poolt, kuigi hirmuga valitseda on kõige lihtsam: “Palju efektiivsem, kuid pikaajalisem ja turvalisem, on muuta inimese mõtlemist. See nõuab rohkem raha ja aega, aga ükski teekond ei hakka lõpust. Liikluskasvatus algab algusest, lapse esimesest sammust.”
Kokkusaamise eesmärgiks oli tutvustada liikluskasvatuse praktikaid. “Ei ole ju mõtet leiutada jalgratast ja kui keegi leidis midagi, mida saab oma töös kasutada liiklusreeglite selgitamiseks, oleme ülesande täitnud,” võttis Sirli Leier päeva kokku.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411