Neljapäev, veebruar 23, 2012
 

Ime sünnib Lehtmas, valmib 46jalane katamaraan

Lehtmas ehitatakse suurt kruiser-katamaraani, mille projekteeris maailmanimega disainer-laeva­konstruktor Kurt Hughes USA-st.
Paadiehitusettevõtte OÜ Arteran Grupp asutamisele 2007. aastal eelnes ligi nelja-aastane eeltöö, mil tehti turu-uuringuid tootmise käivitamiseks. Käidi rahvusvahelistel messidel, tutvumaks paadiehitusmaailmas valitsevate trendidega ning Euroopa ja muus maailmas valminud mono- ja multikerega mootorjahtidega.
Külastati ligi poolsada Vahemere ja Läänemere-äärsete riikide sadamat, et saada võimalikult terviklikku pilti harrastusseilamise võimalustest ja arengutest.
Analüüsides mono- ja multikeredega mootorjahtide käiguomadusi, leiti, et multikerega mootorjahil on suured eelised nii ökonoomsuses kui stabiilsuses võrreldes tavapärase monokerega kruiser-mootorpaadiga.
Konstruktoreid otsiti Uus-Meremaalt, Austraaliast, Inglismaalt, lõpuks sattuti juhuslikult kokku USA konstruktori Kurt Hughes´ga. Alles hiljem selgus, et tegemist on ühega maailma viiest tuntumast katamaraanikonstruktorist.
Muljar rääkis, et Huges on juba mitu korda Hiiumaal käinud ja öelnud, et see siin on paradiis: “Ta käis siin esimest korda elus saunas, mis tema jaoks oli üsna ekstreemne elamus ja millest ta oma lastelastele lubas kindlasti rääkida.”
Kaubamärgiks “märg vöör”
Kuivades arvudes näeb valmiv katamaraan välja nii: pikkus 14 ja laius 7,5 m, süvis 0,7 m, veeväljasurve 8,5 tonni, tippkiirus 26 sõlme, hind 700-800 000 eurot. Eriliseks teeb aluse nn märg vöör (wave-­piercing – ik), mis lainet ei rammi, vaid läheb sellest läbi. “See vöör on meie kaubamärk,” kinnitas üks ettevõtte omanikke Riho Kangur uhkusega.
Monokerega paadil kulub vee “eest ära lükkamiseks” palju energiat, katamaraan on seevastu tehtud eest väga kitsas, selle veeliin on hästi pikk ja mida pikem, seda paremad on paadi käiguomadused. “See tähendab, et kui laine on väike, pool meetrit, siis paat seda isegi ei tunne, ta läheb lihtsalt lainest läbi. Kui meri karvasem, ei hakka paat lainest lainesse rammima, vaid lõikab laineharja katki ja vesi justkui valgub vöörist üle,” selgitas Kangur.
Ka on katamaraan monokerega paadiga võrreldes 60 protsenti ökonoomsem. Kui sama kerepikkusega monokerega paadil on kaks mootorit ja kütusekulu mootori kohta 100-120 liitrit tunnis, siis katamaraanil vaid 30–35 l/h.
Kangur ütles, et jõudis katamaraanini just oma monokerega paadi pärast – see võttis hirmsal kombel kütust. “Leidsime, et katamaraanid on väga ökonoomsed – stabiilsed käigul ja ankrus olles. Sadamas olles katamaraan ei lengerda, saab rahulikult šampust juua,” muheles Kangur.
Epoksiidvaik ja süsinik
Paadi ehitamisel kasutati kergeid epoksiidvaigupõhiseid materjale, millel selge eelis vinüül- ja polüestervaikude ees. Kuna epoksiidvaikudel on tugevust rohkem, tuleb paadisein palju õhem – vaid 22 mm. Polüestervaikude kasutamisel olnuks see kuni 60 mm. Kangur kinnitas, et kuigi epoksiidvaigu kasutamine läheb lõpptulemusena veidi kallimaks, kulub see eest materjali vähem. “Kergem kere võimaldab saavutada madalama süvise, mis on arvestuslikult 68 cm. See tähendab, et meil on eelis prantslaste Fontaine-Pajot polüestervaigust ehitatud analoogse suurusega katamaraani, millega me turule võistlema läheme ees. Pranstlastel on süvis 120 cm,” tõi Kangur välja veel ühe plussi.
Tema äripartner Roman Muljar lisas, et katamaraanide puhul on väga tähtis ka see, et kaks keret oleks omavahel jäigalt ühendatud, just seetõttu kasutatakse prototüübi valmistamisel palju süsinikku.
Katamaraanide eelis on ka see, et sama kerepikkuse juures on seal tänu vahesillal asuvale salongile koguni 40 protsenti rohkem ruumi. “Sisuliselt on see ujuv maja koos kõigega, mis maja juurde kuulub: salongis on köögiblokk külmikute, ahju, pliidi ja kraanikausiga. Kui arvata juurde ka kokpiti osa, mille saab lükanduksega salongist eraldada, saab ruumi veelgi juurde,” selgitas Kangur.
Laevas on kolm kajutit, milles magamiskohti kuuele inimesele, lisaks saavad kaks vajaduse korral ka salongis silma kinni lasta. Samuti on kruiseril kaks duširuumi ja WC-d.
Peep Hallap kui jumala sõrm
2007. aastal hakati investeeringuid kokku panema ja järgmisel aastal projektiga alustatigi. Mehed tunnistasid, et kui nad hakkasid investeeringuid kokku panema, pidasid kõik neid hulludeks, sest mingit laevaehituskogemust neil varasemast polnud.
“Kui olime otsustanud ehitama hakata, sõelusime mälus läbi kunagised kolhooside paaditöökojad. Siis torkaski äkki pähe Hiiu Kalur ja Suursadam. Helistasime, aga sealt öeldi, et kuu aega tagasi andsid nad oma paaditöökoja Peep Hallapile rendile, kes seal paate rekonstrueerib. Helistasime talle ja küsisime, kas ta oleks nõus ka katamaraani ehitama. Tema vastu – miks mitte! Olime parasjagu Pirita TOP-is ja kui küsisime, kas ta vahel mandrile ka sattub. Selgus, et Peep oli samal ajal Kalevi jahtklubis ehk meist 200 m kaugusel. See oli nagu jumala sõrm – Peep on 20 aastat paate ehitanud! Peep on see sammas, millele meie laevaehitus toetub” rääkis Kangur emotsioone varjamata.
Tartu mehest Peep Hallapist, kes purjetamise ja paatidega tegelenud 10. eluaastast, saigi ettevõtte tootmisjuht. Hallap on varem ehitanud paate Soomes Finngulfi tehases, Hollandis ja Inglismaal.
Päris ehitamiseks läks 2009. aastal Suursadamas. Kui seal kitsaks jäi, koliti Lehtmasse angaari. Plaan oli katamaraan pooleteist-kahe aastaga valmis ehitada, aga kuna prototüübi valmimisaega ei saa kunagi täpselt planeerida, on tähtaeg üle läinud. Kuid sel kevadel loodetakse paadiehitusega valmis saada.  “See, et siia on sündinud see suur ime, on tänu meie Soome partneritele. Kuigi eelarve on kolm korda ületatud ja aeg samuti, usuvad Soome partnerid meisse,” ütles Kangur.
Mullu sügisel sai laevaga tehtud veekatsed, et veeliini teada saada. “Olime ärevil, sest prototüüp kipub käsitsitöö tõttu planeeritust raskem tulema, kuid resultaat oli rõõmustav – veeliin vastas prognoositule,” ütles Kangur. Paat oli vaid paarsada kilo kavandatust raskem, kaalus 3,5 tonni.
Täisvarustuses katamaraani veeväljasurve on 8,5 tonni.
Ilusale paadile leiab ostja
Samal ajal, kui prototüübiga Euroopa suurtele paadimessidele välja minnakse, et järgnevaks seeriatootmiseks tellimusi saada, alustatakse kodus vormide valmistamist. Selleks tehakse paadi täielikud digitaalsed joonised ning viiakse Saaremaale ASi Luksusjaht, kus vastavad vormid valmistatakse. “Et saada kogu paat nö kätte saada, tuleb teha 8–10 erinevat vormi. 3D joonise põhjal freesitakse välja laeva suuruses makett, millest siis vormid võetaksegi. Paari-kolme päevaga teeb pink ära selle töö, mida 5–6 meest teeksid pool aastat,” täpsustab Hallap. “Me oleks võinud kohe ka vormid teha, aga see kulu olnuks 400 000 eurot, paadi ehitamine sinna juurde veel 700– 800 000 tuhat. Praegu me kaotame ajas, aga võidame vormi raha,” selgitab Kangur.
Küsimusele, kas turgu on ka kombatud, vastab Roman Muljar naerdes: “Kui ehitad ilusa paadi, siis ilusale paadile leiab alati ostja!”
Kümme paati aastas
Plaanis ongi hiljem seeriatootmine käivitada. Ka paadi valmimise aeg lüheneb, sest   seeriatootmise puhul tuleb paadi kere vormist juba peegelsileda pinna ja isegi värvituna – see tähendab, et väga mahukas käsitsi viimistlustöö jääb ära.
“See, et siiamaale oleme jõudnud on suur ime ja seda tänu meie Soome partneritele ja ka Eesti firmadele, kellega koostööd oleme teinud. Kui kolm aastat tagasi hakkasime projekti finantseerimist kokku panema, ei leidnud me üheski Eesti pangas mõistvat ja toetavat suhtumist.
Kõikjal peeti meid hulludeks ja öeldi, et tulge siis tagasi, kui tellimused olemas ja seeriatootmine käivitunud. Kui aga meil õnnestub tellimused saada, siis ei vaja me enam pankade abi, sest sellise suurusjärgu paate ehitatakse alati tellija-poolsete ettemaksudega. Kuigi eelarve on kolm korda ületatud ja aeg samuti, usuvad Soome partnerid meisse ja seda vaatamata sellele, et maailmas ja euroalas valitseb väga suur ebakindlus ja segadus, mis kogu projekti finantseerimist vägagi palju raskemaks teeb,” selgitab Kangur. “Tahaksime siinkohal tänada meie Eesti koostööpartnereid, kes meisse uskunud ning meile vastu tulnud ja toetanud. Ja eelkõige meie oma saare, Hiiumaa firmasid Faasion, Rauapood, Hiiu Kalur, Dagöplast, RL-eriteenused, JetOili Hiiumaa osakond, Hiiu Autotrans ja paljud teised. Loodame, et te ei kaota meisse usku ning omal võimalikul moel toetate meid selle ilusa projekti lõpuni viimisel!” ütleb Kangur lõpetuseks.
Prototüüp valmib selle aasta kevadsuvel.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411