Reede, jaanuar 27, 2012
 

Käina vallavanem gümnaasiumide liitmise plussidest

Hiiumaa gümnaasiume ootavad lähiajal ees muudatused – gümnaasiumiõpe Käina kooli jääb, kuid edaspidi Kärdla ühisgümnaasiumi osana. Miks on tarvis koolivõrku korrastada?
Käina vallavanem Ilmi Aksli: Gümnaasiumiosa reorganiseerimine Hiiumaal on päevakorral kahel põhjusel. Esiteks põhikooli lõpetajate arv väheneb lähiaastatel oluliselt, jäädes Käinas aastateks 2013–2016 alla 20 õpilase, Emmastes mõnel aastal isegi alla 10 õpilase aastas. Gümnaasiumis jätkavad neist vaid osa, need, kes plaanivad edasiõppimist kõrgkoolis või keskharidust eeldavas kutsekoolis.
Teiseks annab seadusandlus gümnaasiumi pidamiseks omad tingimused, mida väikese õpilaste arvuga ei ole võimalik täita.
Praegu kehtiv põhikooli-ja gümnaasiumiseadus (PGS) näeb ette kolme õppesuuna sisseviimist gümnaasiumiõppesse alates aastast 2013. Käina gümnaasiumis on sisse viidud kaks õppesuunda ja see toimib praeguse laste arvu juures hästi. Meie gümnaasiumiosas õpib 77 õpilast.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) poolt kavandatav seadusemuudatus näeb ette põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise. Tulevases nn puhtas gümnaasiumis peaks õppima vähemalt 252 õpilast, põhjendatud erandina saaks ministeerium lubada ka minimaalselt 75 õpilasega gümnaasiumi.
HTM tahab lõpetada sel aastal tugispetsialistide nagu sotsiaalpedagoogi ja logopeedi rahastamise. Kui neid sihtrahasid riigi poolt ei tule omavalitsuse tulubaasi, siis peab omavalitsus need ise leidma. Selleteemaline arutelu algatati eile ministeeriumi poolt meie haridus- ja noorsootöö töörühmas ja seda jätkatakse järgmisel kuul. Riigipoolse haridustoetuse summad tulevad omavalitsustele märtsis.
Hiiumaal peetakse põhjendatuks ühe sellise gümnaasiumi rahastamist. Väiksematele gümnaasiumitele tulevikus riik enam haridustoetust lihtsalt ei anna. Ilma selleta ei suuda omavalitsus aga kooli pidada. Käinas muutub gümnaasiumiosa õpilaste arvu prognoos kriitiliseks just alates 2013. a sügisest, mil peaksime ka kolmanda õppesuuna avama.
Koolide liitmise teeb keeruliseks kõigepealt see, et need asuvad erinevates omavalitsustes. Tulevane gümnaasium saab juriidiliselt asuda vaid ühes omavalitsuses, kuid selle õppeklassid võivad asuda ka teises omavalitsuses. Lihtne see tõesti olema ei saa. Hea tahte korral on siiski võimalik nii haridustoetuse kasutamise osas kui muudes rahalistes ja korralduslikes küsimustes kokku leppida.
Positiivne on koolide liitmisel see, et Käinas siiski jätkub gümnaasiumihariduse andmine. See aitab Käina, Emmaste ja Suuremõisa lastel kodu lähedal head haridust saada ja tagada meie põhikooli kolmandas astmes tunde andvatele pedagoogidele vajalikku lisakoormuse gümnaasiumiosas.
Kahe kooli liitmisel on lihtsam pakkuda ka kolme õppesuunda Hiiumaa gümnasistidele. Keeruliseks võib osutuda transpordi korraldamine ja rahastamine, sest mingil määral on siiski vaja ka õpilastel koolimajade vahel liikuda, näiteks mingite valikainete omandamiseks. Tänu sellele saavad aga ühiste huvidega noored hiidlased omavahel rohkem kokku ja see on kindlasti plussiks gümnaasiumide liitmise juures.
Alguse juurde tagasi tulles: kui laste arv ei väheneks ja riigiseadused võimaldaksid, siis me selliseid plaane ilmselt ei peaks. Ka väikeses gümnaasiumis on võimalik anda väga head haridust, mida Käina gümnaasiumis on aastast aastasse tehtud. Kui ainuke alternatiiv mitte lõpetada gümnaasiumihariduse andmist Käinas on uue gümnaasiumi osana edasi tegutseda, siis tahame me kõigi raskuste kiuste seda parimal moel ka teha.

Küsis HELJA KAPTEIN

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411