Teisipäev, jaanuar 3, 2012
 

Hiiumaa noored ruttavad aastavahetuseks koju ka Inglismaalt

Jõulud ja jaanipäev on aeg, kui need noored, keda tee viinud kodusaarelt kaugele, korrakski koju tulevad. Hiiu Leht uuris, millega noored tegelevad ja kui palju teavad Hiiumaal toimuvast?

Foto: Helja Kaptein

Jõulud ja jaanipäev on aeg, kui need noored, keda tee viinud kodusaarelt kaugele, korrakski koju tulevad. Hiiu Leht uuris, millega noored tegelevad ja kui palju teavad Hiiumaal toimuvast?
Tartu ülikoolis kolmandal kursusel hambaarstiks õppiv Epp Korv: Ka Hiiumaalt Tartusse õppima minnes saab seal hakkama. Enamus aega kulub õppimisele, arst ei saa ju olla poolikute teadmiste-oskustega – meilt nõutakse maksimumi. Koduigatsus on paratamatu ja seepärast olen Hiiumaa asjadega kursis. Loen kohalikku ajalehte, sirvin internetis uudiseid. Samuti on infoallikateks ema ja Hiiumaa tuttavad. Kodusaare elanikele soovin tervist, headust ja rohkem rõõmustamist ka pisiasjade üle. Hiiumaal olemise aeg on ilus aeg!

Foto: Helja Kaptein

Tallinna pedagoogilise seminari teisel kursusel noorsootööd õppiv Greten Sööl: Kodus käin üpris sageli. Mul on pidevalt koduigatsus ja tahtmine koju tagasi tulla. Linnas on raske, aga saan hakkama. Hiiumaal toimuvaga olen kursis lugedes Facebookist kommentaare ja artikleid, samuti saan teavet sõpradelt, ajalehtedest ja pereliikmetelt. Soovin kõigile sära silmi, väga palju teotahet, suurt ühtehoidmist ja teguderohket uut aastat!
Paar nädalat tagasi Inglismaal Manchesteri ülikoolis humanitaarabi korralduse ja konfliktihalduse eriala magistriõpingud lõpetanud Karin Maasel: Tööle hakkan uuest aastast Londonis asuvas koolitusfirmas. Maist sain võimaluse minna kolmeks kuuks praktikale New Yorki ÜRO juurde. Sinna saavad kandideerida inimesed, kes on just magistrikraadi kätte saanud. Pärast põhikooli lõpetamist Taisse õppima minnes oli esimene nädal väga raske. Pärastpoole oli ainsaks probleemiks teha bioloogia ja matemaatika endale inglise keeles arusaadavaks. Kui aga olin rahvusvahelisse seltskonda sisse sulandunud, läks elu huvitavaks. Esimesel aastal käisin kodus nii tihti kui võimalik. Õppides Inglismaal kõrgkoolis tundub vahemaa kodu ja kooli vahel nii väike. Kogu aeg on tunne, et kui ma tahan, siis on kohe ka võimalus koju sõita. Hiiumaal toimuvast tean Facebooki vahendusel ja loen ka Delfi uudiseid Eesti kohta. See on tulnud kasuks mu töölesaamisel. Koolitusfirma mänedžer, kes mind töölesaamiseks intervjueeris, tundis huvi, kui palju ma tean Eesti majandusest, kuidas mõjutab euro kõikumine Eestit, samuti esitati küsimusi Tallinna kui kultuuripealinna kohta. Eestisse tagasitulemisest olen mõelnud, Hiiumaale tulekust küll mitte. Siin pole midagi teha. Mina arvan, et enne kui silda mandri ja saare vahele ei tule, on Hiiumaa noori raske kodus hoida. Lisaks töökohtadele on tarvis ka infrastruktuuri. Hiiumaa noortele soovitan mõelda pikas perspektiivis ja mitte leppida miinimumiga. Tehke seda, mis huvitav, mitte seda, mis on mugav ja kättesaadav.
Inglismaalt Sussexi ülikoolist saab jaanuari lõpus diplomi Ragne Maasel, kes õppis digitaalmeediat: Oma oskusi kasutan ma meedianalüüsi tegemiseks rahvusvahelisele meediaja suhetemonitooringuga tegelevale firmale, mille harukontor on Londonis. Seda tööd saab igal pool arvuti vahendusel teha. Tahaksingi jääda mõneks ajaks Eestisse ja käia normaalsel ajal tööl. Hiiumaal toimuvast tean kindlasti rohkem kui keskmine hiidlane, sest olen tutvunud paljude ilmunud materjalidega eri valdkondades. Noortele soovin, et nad oleksid ambitsioonikamad ja vaataksid kasvõi erinevate projektide toel maailmas ringi. Pole mõtet öelda, et ma nagunii ei saa. Peab proovima ja katsetama.

Foto: Helja Kaptein

Kalmer Tänavsuu õpib Tartus, Eesti Maaülikoolis geodeesiat magistrantuuri teisel kursusel: Praegu on mul pooleli viies õppeaasta Tartus. Hiiumaalt Tartusse ülikooli minna ei ole raske. Esialgu võib tunduda küll veidi hirmuäratav, sest linn on uus ja elukoht samuti ning ühistransport on segane ja õppekorraldus keskkoolist veidi erinev, enamik inimesi on uued ja veel palju muud – kuid selle kõigega harjub kiiresti, väga kiiresti. Usun, et pigem võib olla raske noorel inimesel suuremast linnast väiksesse kohta tagasi tulla. Hiiumaal toimuvaga olen kursis. Kõikide väiksemate sündmustega mõistagi mitte, kuid nn internetiajastul liigub info väga kiirelt ja mitmeid kanaleid mööda. Peale selle üritan ka ise vähemasti suvel ja jõulupühade paiku võimalikult palju aega kodusaarel veeta ja siin toimuvast osa võtta. Hiiumaal toimuva kohta saan infot sõpradelt, tuttavatelt ja vanematelt. Samuti külastan aeg-ajalt hiiumaa.ee portaali ja Hiiumaaa Heaks grupi lehte suhtlusportaalis Facebook. Soovin saare rahvale uueks aastaks kõike paremat, julgeid tegusid ja palju kordaminekuid!
Taago Heinmaa õpib Tallinnas Eesti hotelli- ja turismikõrgkoolis hotellimajandust: Käsil on kolmas kursus ehk siis viimane. Olen omas koolis õpilasesinduse president. Kool on väike ja kokkuhoidev nagu ka hiidlased. Elus pole midagi rasket, küsimus on enda tahtes ja julguses. Karta ei tohi, sest nii ei saavuta elus suurt midagi. Algul Tallinna elama minnes oli ikka küsimusi, et kus ma korteri saan ja kuidas raha jätkub. Tuli kooli kõrvalt tööle minna ja aega hästi planeerida, siis on kõik võimalik. Infot kodusaare kohta saan ikka Hiiu Lehest. Enamus uudised loen veebist, aga kui võimalus, siis ostan lehe ka paberkandjal. Hiiumaal toimuvaga olen igapäevaselt kursis, sest turismitöötaja peab teadma, mis maailmas toimub. Saarerahvale soovin alati vaprat ja jõulist tahet, et see kohake muutuks veel paremaks.
Kirsi Kaups õpib Taanis Aarhusis VIA ülikooli kolledžis: Olen teisel kursusel ja eriala inglisekeelne nimi on global nutrition and health suunaga lifestyle coaching and fitness management ehk siis õpin toitumise ja tervisega seonduvaid aineid. Tulevaseks ametiks võib olla näiteks toitumisnõustaja või eratreener. Ma ei leia, et väiksest kohast pärit olles, oleks raskem välismaal hakkama saada. Pigem vastupidi, sest ollakse harjunud pideva eneseteostamisega selleks, et oma väikest kodukohta võimalikult hästi esindada. Lisaks tuleb elukoha tõttu varem palju reisida ja erinevates kohtades käia, kas siis hobide ja koolitööga seoses. Samuti toimub väljaspool Hiiumaad erinevaid üritusi, millel osaleda. Seetõttu arvan, et väikesest kohast pärit olemine on eelis, andes parema oskuse erinevate situatsioonidega kohanemiseks. Lisaks võin oma kogemustele ja tutvustele tuginedes öelda, et üldiselt läheb eestlastel välismaailmas hästi. Ilmselt tänu meie loomuomasele töökusele ja sihikindlusele. Tundub ka, et eestlased omastavad õppematerjali palju lihtsamini ja peavad oluliselt vähem vaeva nägema kui paljud teised. Hiiumaal toimuvaga üritan ennast pidevalt kursis hoida. Enamus infot saan sõpradelt-tuttavatelt ja Facebookist, regulaarselt loen ka internetist uudiseid. Ise käin kodus paar korda aastas. Uueks aastaks soovin hiidlastele head tuju ja tugevat tervist.

Foto: Helja Kaptein

Lõuna-Inglismaal Portsmouthi ülikoolis kolmandal kursusel õpib meedia- ja ajakirjandustudeng Kreete Pruul: Esimesel aastal õnnestus kodus käia iga paari kuu tagant, kuid viimase aasta jooksul olen kahjuks ainult kolm korda kodus käinud. Ülikoolis õppimine ja selle kõrvalt töölkäimine ei võimalda kahjuks kodusaart rohkem külastada. Kõige raskem on lähedastest eemal olemine ja kindlasti on ka suur emme toitude igatsus. Lisaks veel kõik need pisiasjad, mida ainult Hiiumaa pakub. Olgu selleks siis meie ilusad liivarannad, männimetsade võlu, rahulik elutempo või Kohvikutepäev ja Sõru Jazz. Minu jaoks oli välismaale õppimaminek juba sihikindel soov. Alates 10. klassist teadsin, et selleks osutub Inglismaa. Järgnevatel aastatel tegin kõik võimaliku, et mu soov täide läheks. Enne ülikooli astumist olin juba eelnevalt kahel suvel töötanud Inglismaal, mis kindlasti aitas kohaneda sealse elu ja kultuuriga. Hoian ennast väga kursis Hiiumaal ja Eestis toimuvaga. Igahommikuse kohvi kõrvale loen Postimees online uudiseid ja külastan hiiumaa.ee kodulehte. Sotsiaalmeedia abil on mul tihtipeale tunne nagu ma ei olekski Eestist ära, sest kõik vajalik ja ebavajalik info on alati kättesaadav. Ma soovin, et kõik leiaksid rohkem aega oma kallitele inimestele ja ei unustaks kunagi, kui oluline on meile meie kodusaar.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411