Reede, detsember 29, 2006
 

Löpp hee, kas keik jokk

Preegud meitel aasta vahetamine kää. Kas sa naerad vöi nutad, aga otsa see vana löpeb. Ma soovita ikke rohkem naerda, sest see üteldakse olema hee tervise rohi. Isegid siis, kui see naer tikub möni kord vehe natust hapu mekiga olema. Vaadame korra oma ümber sii Hiiu saare peel.
Emastes aa keik jokk. Neh, jo sa tääd, mis see jokk tähendab. Et sääduse paragrahvisid pole väänat. Imelik asi, kudas möni mees hermus väga liiga jöukaks aa saand. Äga meip täägid, mütu miljunääri meitel sii aa. Lehed kirjutavad, et rikkad elaved Talina ümber, Tartus, Emastes ja Ruhnu saarel. Keskmine palk Emastes üle kaheksme tuhande krooni. Valla vanem pidi olema mujalt ette vötjaid üsna kätt pidi valda tirind.
Söru otsast ja uhkest sadamast maap jülgu midad lausudagid. See aa mütmendamast pölv konnast saadik lugijate ees läbi uurit. Kis muistab arvata, kudas küll ühes kantis nenna palju hermus tragisid inimesi sigind aa.
Kas Kärdel see aasta ka keik jokk olli? Ma looda, aga vanduda äi tohi. Iga tahes olli linna vöimu tüüri juures olijatel mütu kuud pää murdmist. Kudas uue muusika kooli maja ehitamise plaanile kriips peele tömmata, nenna et keik jokk oleks. Läks seadsi, et gümnaasiumi raha kraanid keerdi täitsa lahti. Ja vaada imet – uus loss kerkis ruttu nagu seened soja sügise aegu. Kedad olli juba hermutand et äkitsi nad teevad kooli maja vana osaga sama viisi nagu tahetakse tehja Talinas Sakala keskusega. Jo muinsus kaitse sösuse möte siiskid ää keelas. Aga Kärdla gümnaasjumi muusika osakond tuleb senna nii kui nii. Äga kahte direkturit ühe katuse alla mahugid.
Proua linna pää aa ütelnd, et “Kärdla on unistuste täitumise linn”. Siled tänavad, sadam uhkete majadega, onu ööbiku park jöö suhu ja sotsiaal park Pargi tänavasse. Juba reegitakse Kärdle üli koolist ka. Äi neh, kis muistab heesti unistada, see aa alati önnelik.
Körgessaare valdas Viskoosas kala vabrigus aa nüid jokk mis jokk, nenna et isegid sotside hüidmine – jokk jätta – äi aita änam midad. Kui tööst vaba aega lahveld kää, peab tingimata ka vaba aja keskus olema. Mo tääda pidi keskus jüst eile öhtu küla rahvast üle terve Hiiu maa kutsuma pidu pidama.
Nee küla seltsid aa juba igas pool, aga ise äranis Köppus ja kogu Reigi kihelkondas. Vetame näituseks Luide kandi. Möne tääda sääl ainult sörmde jägu inimesi elabki. Aga vaada imet – jöulu esimise püha humigu olli herm tore laulu koor kerikutes kontserti lahti laulmes. Valla ühend koori esinemisest reekimata.
Nenna et nee köplased ja muud vandi raiujad tikuved mönest teisest hiidleste seltsist vägisi kaude minema. Varssi isegid Tahkuna mets puhke külasid täis. Ma karda siiskid, et pölis hiidleste prutsent vöib natust vehe liiga pisigeseks jeeda.
Pühalepa kantis aa see aasta mütu vaatamis väärtust juurde toond. Kärdle kraater pole änam vanas kohas – sääl nüid hipudroom. Uus kraater aa Partsis. Uue tee jäuks veeti siit sui läbi nenna palju kruusa, et järele pidigid kraater jeema. Jo viidakse turistid ees pidi ka Paluküla metsa, kus vöib tee remundi materjalist tehet suusa mäge vaata. Tubalal aga sai uhke roo katuse endine Hautsli talu maja, mis umbes 50 aastet tee eeres lagund seisis.
Ma looda, et vana poodi maja Hellamaa tee ristis vehe natust rutem korda saab. Terve tee rist tehteks ju preegu uhkeks. Pisine ölle baar kuluks ka tehje. Vöi veel parem – inglise keelse sildiga öö klubi. Preegud pole inimestel minna kuskisse poole mujale kui pere keskusse. Jo sa, hiidlene muistad, et va Peeter viskab sii kohas vehe natust villast. Tösiselt ütelda aa see pere keskus üle prahi priima ja kallinder tihe. Täna öhtu ka sii küla klubi aasta löpu pidu.
Muidu Pühalepa vald ikke see keikse esimine Hiiu maal. Neh, eks see piir kond ole jo änam jägu esimine koht, kus tulija kas laiva vöi lennuki peelt maha astub. Sii sa tunned tösist röömu, kui pärast Rohuküla sadamas passimist sii Heltrema kai peele söidad. Mandrile minnes aa just Heltremas see ootus rikas viimane kilumeeter Hiiu saare pinnal.
Jütu sekka reklaami pause.
“Keikse ilusam poiss lapse nimi – Heiki, tüdrugutel Eveli!”
“Maa ilm aa meite ees lahti: 50 hiidlase kodu juba Soomes!”
“Öhu söit – aja vöit. Hiiessaares see aasta üle 10 tuhande reisija!”
Käina valla juhtide teris oli hulga aega väga liiga sant. Nad istusid peevade viisi ambulatoorjumis ja keik odra tolgused käisid neid sääl vaatmas. Önneks tulli keikidel teris tagasi ja nüid käidakse jälle valla majas. Neh, remunt sai valmis. Ühe sönaga – jokk. Käinakate kallal maap jülgugid norida, ma karda, et nad aa vehe natust täbarad. Kis pole pöllu toetust saand, killel jähi loomdele silust puudus. Ja ehk äi trehva naabri mihel olema ka seda öiget kraami, mis trööstib. Poe Sarvik vöib pere vägi valda sünnitada, nenna et naine vöib soole omale sarved tehje. Ma looda siiskid, et pere naised aa ränd poest ehk lahvka peelt midad heed ja paremet pühade laua peele saand ja meestel leheb önneks pärast ka taarast ilusti lahti saada.
Kas sa, hiidlene, jöulu ajal ujumas käisid? Hee küsimus – nagu poliitigud lolli küsimise kohta ütleved. Äi sii polle lolli midad. Ujula aa nüid Käina trump. Juba sada tuhat inimest passeinis käind. Vetsi Tallile köva konkurent.
Äi midad, lõpetame ee. Tükkis senne aasta. Eks ta öösse paugutamiseks leheb. Mis sünnib, aa ette tääda – eks ikke 2007. Ma löpeta täitsa oma tehet värsi reaga: hiiu eite, hiiu taati! Olgu röömu rünnust saati uuel aastal sool ja mool!

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411