Connect with us

Uudised

Kärdla avatud raamatukogu lahti ka suvel

ERAKOGU
Kärdla avatud raamatu­kogu vastu on huvi suur, ütles raamatukogu juhataja Annely Veevo, kes kutsub ka suvel raamatukogu külastama. Pealegi on see koht, kus Kärdlas hommikuti kõige varem head kohvi saab.
“Eks kuulatakse maad – me oleme pioneerid, st leiutasime Eesti jaoks jalgratta – ja järgmised saavad juba meie kogemuse aluseks võtta,” räägib Veevo. Eelmisel nädalal käisid Viljandi raamatu­koguhoidjad, 30. juunil tulevad Saaremaa omad ja 1. juulil on oodata külalisi Valgast. “Oleme populaarsed – tore, kui keegi on meid tähele pannud,” naeratab Veevo. “Huvi on tundnud tervishoiukõrgkool ja nemad juba liiguvad selles suunas, aga eks igaüks proovib leida omale sobiliku, st omad tehnilised lahendused. Praegu on meie eelis ikkagi kompaktne kogukond ja turvaline keskkond – paljudel seda pole,” ütleb Veevo ja annab järgnevas leheloos juhiseid, kuidas seda võimalust kasutada.
Avatud nii personaliga kui ilma
Annely Veevo: Sel suvel, juunis, juulis ja augustis on Kärdla raamatukogu avatud esmaspäevast reedeni. Nädala­vahetustel ja pühade ajal saab raamatukogu teenuseid kasutada iseseisvalt, kella 6 hommikul kuni kella 22ni õhtul ehk samal ajal nagu saab iga päev.
Raamatuid saab riiulist ise otsida või eelnevalt reser­veerida kas telefoni teel 463 2142, meiliaadressil raamatukogu@hiiumaa.ee või Rikswebi kaudu raamatu­kogu kodulehelt https://raamatu­kogu.hiiumaa.ee/
Kes soovib raamatukogu ruume kasutada kaugtöö tegemiseks, siis selleks eelnevat broneeringut pole vaja; samuti saab vabalt kasutada avalikke arvuteid.
Elektrooniline sisenemine
Avatud raamatukogu on Kärdlas kasutusel mullu septembrist. See tähendab, et raamatukokku saab siseneda oma IDkaardiga juhul, kui olete raamatukogu lugeja. Kui te pole raamatukogus pikka aega käinud, tasuks käia läbi või helistada, et kontrollida üle enda isikuandmed. Ligipääsu e-teenustele saavad need, kelle andmed on üle kontrollitud. Muidu võib juhtuda, et käisite viimati näiteks mõned aastad tagasi, meil on teie andmed küll olemas, aga teile pole antud IDkaardiga sisenemise õigust. Siis saame teile anda õiguse ja kõik on jälle hästi. Samuti on meil välisukse ja teise korruse ukse juures kasutusjuhendid, kuidas IDkaarti kasutada ja millist vöötkoodi kaardilugejale näidata. Vahel juhtub nii, et külastaja unustab kasutusjuhendit lugeda, sest talle tundub, et ta juba oskab – ja siis imestab, miks uksed ei avane. Põhjuseid võibki olla kaks: 1. te näitate kaardilugejale vale vöötkoodi või hoopis oma fotot (meil näotuvastust ei ole); 2. teie andmed pole üle kontrollitud ja te pole veel saanud sisenemisõigust. Aga kui need vead on parandatud, siis käib ukselukus klõpsatus ja te saate ukse avada. Sisenemisel on selline reegel, et iga täiskasvanu peab tulema oma IDkaardiga, mitte sõbraga koos. Vanemad võivad tulla koos alaealiste lastega, aga täiskasvanud peaksid siiski igaüks end oma IDkaardiga registreerima.
Vöötkoodi info
Raamatukogu laenutus­ruumis põleb kasutus­aegadel automaatselt kaks päeva­valguslampi. Kõikides ruumides liikudes võib vabalt panna tuled põlema, pärast peaks need siis jälle ära kustutama. Laenutusruumis kustuvad päevavalguslambid automaatselt ära siis, kui on õige aeg.
Raamatuid saab laenutada laenutusautomaadis (ja ka tagastada). Automaadis on iga sammu juures kirjas, mida peab tegema. Laenutamiseks on vaja IDkaarti ja seal tuleb samuti näidata rohelisele tulele vöötkoodi. See on sama vöötkood, mida on vaja uksest sisenemisel.
Mis tähtis asi see vöötkood siis on, et seda peab näitama? Vöötkoodi taga on külastaja isiku­kood. Kaardilugeja saadab päringu raamatukogu­süsteemi, kust ta saab teada, et te olete selle raamatukogu lugeja ja teile on antud õigus elektrooniliseks sisenemiseks. Sama päringu saadab raamatu­kogusüsteemi ka laenutusautomaat ja raamatukogusüsteem avab teie konto.
Kahjuks te ei näe sealt kogu infot, vaid ainult seda, et saate raamatut laenutada oma nimele. Teinekord võib juhtuda ka nii, et tuleb ette punane kiri tekstiga, et teavikut ei saa laenutada. Põhjuseks võib olla näiteks see, et teil on teistel raamatutel tähtaeg ületatud ja siis uusi laenutada ei saa. Või on see raamat reserveeritud kellelegi teisele. Kui aga on tõrge, siis saab minna lugemissaali avalikus arvutis raamatukogu kodulehele, Rikswebi kaudu oma kontole ja pikendada tähtaja ületanud raamatud.
Reserveeritud raamatud
Laenutusautomaadi kõrval riiulis on need raamatud, mida inimesed on oma nimele reserveerinud. Kui olete eelnevalt reserveerinud raamatu, siis te ei saa seda riiulist lihtsalt kaasa võtta, vaid peate laenutusautomaadis kõigepealt oma nimele laenutama. Kui te mingil põhjusel seda ei tee, annavad turvaväravad alarmi, sest nad saavad aru, et raamat on laenutamata.
Reserveeritud raamatutega on selline reegel, et tuleb võtta raamat, millel on juures teie nimi. Isegi siis, kui te tegelikult tahaksite ka mõnda teist raamatut lugeda ja olete ennast pannud nimekirja, aga olete näiteks ootejärjekorras seitsmes või üheksas, peab siiski ootama oma järjekorda.
Meil raamatukogus on ka turvakaamerad. Turvakaameratele on ligipääs ainult direktoril ja ITspetsialistil. Turva­kaamera salvestisi vaadatakse ainult äärmuslikul juhul.
Avatud raamatukogu statistika
Alates 21. septembrist on avatud raamatukogu kasutatud 598 korda – need on inimesed, kes on käinud raamatukogus kas enne või pärast personali kohalolekut. Septembris oli külastusi 29, oktoobris 60, novembris 83, detsembris 75, jaanuaris 91, veebruaris 56, märtsis 75, aprillis 95 ja kuni 16. maini 34 inimest. Kõige rohkem, 135 korda on raamatukogu külastatud neljapäeviti. Järgmine populaarne päev on pühapäev, kui avatud raamatukogu on kasutanud 121 inimest. Kõige varem on raamatukogu külastatud kell 6.20 ja kõige rohkem, 107 inimest, on külastajaid olnud peale kella 18, järgneb aeg peale kella 19 – 91 inimest.
Suhtumine avatud raamatukogusse on erinev. Mõned ütlevad, et nemad ei taha iseteenindust kasutada, kuna tahavad koguhoidjaga suhelda. Teised ütlevad, et nemad just tahavad iseteenindust, et siis ei pea inimestega suhtlema. Mõlemad variandid on head – nii nagu me kõik olemegi erinevad. Avatud raamatukogu on võimalus neile, kellele raamatukogu lahtiolekuajad ei sobi või kes tahavadki olla omaette.

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...