Tänane leht toob lugejani teadmise, et maailmas on olemas teadusharu, mis uurib saari selle kõige laiemas mõttes ning lausa saarte elu ja inimeste uurimisele pühendunud ülikoolid. Nende uuringutega üritatakse mõista seda “miskit”, mis eristab saare eluolu mandri omast ning seda hoomata ja mõista.
Patrick Rand ütleb, et see “miski” tuleneb suuremast isoleeritusest, suuremast ressursikulust, geograafilisest piiratusest, arvestamisest loodusjõududega, aga ka ülemere kokkupuudetest teiste riikide ja kultuuridega, mis saartele toonud olulisi muutusi ja innovaatilisi lahendusi märksa varem ja kiiremini.

Loe edasi »

Reedel, 23. juunil kella kolme ajal päeval sai häirekeskus teate tulekahjust Kärdlas Eha tänaval. Teataja sõnul põlesid võsa ja väike onn. Sündmuskohal selgus, et põles kahe meetri kõrgusele puude vahele ehitatud onn ja selle all olev pinnas. Tulekahju kustutati.

Loe edasi »

Eesti sõjamuuseum ja Shetlandi ülikool tutvustavad avalikkusele teise maailma­sõja ajal Eestis ja Shetlandi saartel toimunut, muuhulgas Shetlandi süstikut.
Üks projekti initsiaatoreid, dr Andrew Jennings käis juunis koos saatja Patrick Rangiga Kärdlas ja tutvus Hiiumaa muuseumi ekspositsiooniga.
Kui paljud Eestis üldse teavad midagi Shetlandi süstikust või vastupidi, kui paljud Shetlandi inimesed teavad Eesti põgenike lugu? Kardetavasti väga vähesed.

Loe edasi »

Enda kohta võin öelda, et kui paar aasta­kümmet tagasi sai teatud määral Hiiumaa ajaloos kaasa mängitud, siis hiljem olen püsivalt uurinud Eesti ajakirjanduse ajalugu. Eriti on meeldima hakanud Tartus ilmunud oma aja menukas nädalaleht Olevik, mida toimetas vastuoluliseks tegelaseks tembeldatud, kuid väga andekas Ado Grenzstein. Teisalt olen 12,5 aastat kokku pannud pisikest Muhu valla ajalehte, samuti tõlkinud vene keelest Vladimir Megre raamatusarja “Venemaa helisevad seedrid”, mis kutsub inimesi oma loomulikku ümbrusse tagasi.
Kõige rohkem lähevadki mulle korda õppetunnid looduse keskel elamiseks. Kirjeldan üht valusamat, üsna hiljutist.

Loe edasi »

Riigikontroll auditeeris seitset Eesti omavalitsust koos asutuste ja ühingutega, et tuvastada korruptsiooni­vastase seaduse (KVS) täitmist. Hiiumaalt auditeeriti Käina valla ja Hiiu valla tegevust ning viimase puhul leiti töötasu määramisel ka KVS rikkumisi.
Korruptsiooniohtlikest valdkondadest jälgis riigikontroll, et maksumaksja raha eest ei oleks tehtud oste enda eraettevõttelt ega makstud sellele toetusi või siis iseendale palka. Samuti uuriti ametiauto kui ühe peamise ametihüve kasutamist. Kõike seda vaadeldi perioodil 2015–2016 toimunud tehingute puhul.

Loe edasi »

Pühalepa vallajuhid ja MTÜ Pühalepa Vana­mehed liikmed endise Pühalepa vallamaja asupaigas mälestuskivi nii kunagisele vallamajale kui peagi ajalooks saavale koduvallale.
Mälestuskivi avamisel rääkis Pühalepa vallavolikogu esimehe asetäitja Antti Leigri, et kivi avamisega tähistab vald mitut tähtpäeva.
“Tänasel päeval ei taha me ajaloost õppida ega võtta kuulda elukogenute kogemusi, kuid ainult mäletades minevikku saame teha õigeid otsuseid, mis toovad meile edu tulevikus,” nentis Leigri.

Loe edasi »

Laupäeva, 24. juuni õhtul kella kaheksa ajal teatati häirekeskusele mahavoolanud kütusest Käinas Sõpruse põigis. Päästjad katsid ilmselt sõiduki kütusepaagist lekkinud kütuse absorbendiga ja korjasid selle kokku.

Loe edasi »

Pühalepa vallamajas Reikama sirge maantee ääres olen lapseeas korduvalt käinud. Hoone ühes tiivas oli suurem ruum, kus koosolekuid peeti ja mida hiljem rahvamajana kasutati. Teises otsas olid vallamaja ruumid, samuti tuba sidejaoskonna tarvis.
Kui ma 1980. aastal kirjeldasin ja avaldasin ajalehes Hiiumaa koduküla Hellamaa ajalugu, said kirja järgmised read: “Pärast sõda paiknesid väikese Pühalepa külanõukogu ruumid algul Hellamaa vanas koolimajas, seejärel senises kauplusehoones. Hiljem sai asukohaks endine vallamaja, kuni hoone hävimiseni tulekahjus 19. novembril 1967. Seejärel oldi kolm aastat Partsis ja 1970. aastal koliti koos Pühalepa sidejaoskonnaga Hellamaale ehitatud uude hoonesse.”

Loe edasi »

Vedaja, OÜ TS Laevad esialgsetel andmetel olid tänavusel neljapäeval, 22. juunil võrreldes mulluse kolmapäeva,
22. juuniga mandri ja suursaarte vahel teenindatud reisijate ja sõidukite arvud oluliselt suuremad. Päeva rekordeid löödi Rohuküla–Heltermaa liinil, kus esimest suve sõidab kaks suurt parvlaeva. Nii veeti Hiiumaa liinil kokku 4940 reisijat, mis on 37 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ja 1719 sõidukit ehk 70 protsenti enam kui mullu.
TS teenindus- ja müügivaldkonna juht Pille Kauber ütles, et neljapäeval jäi Rohukülas kaile maha sõidukeid alates kella 14.30 väljunud reisist. “Meie hinnangul ei pidanud keegi ootama kauem kui järgmise reisini, sest parvlaev Regula lisareisid lahendasid olukorra,” ütles Kauber.

Loe edasi »

16. juunil käisid Hiiu saarel tuntud hiidlasest kirjamehe Elmar Hugo Vrageri (1916–1998) järeltulijad.
Külalisteks olid Vrageri poeg Peter Jaan koos laste Julia ja Jakobiga ning tütar Hanna Luule koos laste Oscari, Isabelle, Zacki ja Victoriga.
Palade kooli raamatu­kogus tegi neile meeleoluka ettekande Elmar Vrageri loomingust kooli kauaaegne ja auväärne kirjandusõpetaja Aare Ristmägi.
Ta jagas toredaid selgitusi ka hiiu keele ja hiiu meele kohta ning rääkis, mida tehakse tänapäeval, et need ikka alles püsiksid. Ristmägi meenutas
Vrageri tööde kasutamist kirjandustundides, tutvustas luule- ja nalja­võistlusi, aga ka mitmeid uusi raamatuid nagu “Hiiu sõnaraamat”, “Tundmatu Vrager/Ma tule kuju” ja teisi.

Loe edasi »