Just Loode-Hiiumaa ja Kõrgessaare kant on läbi aegade olnud kohaks, kus suve teisel poolel rammusaks küpsevat lapikut kala – lesta – püütud, nõutud ja jagatud on. Nii pole mingi ime, et juba rohkem kui kümnendi jooksul kogunetakse augustis Kõrgessaare sadamas toimuvale lestakala austamis- ja väärtustamissündmusele, Lestafestile.
Sellest, et tegu on saare ühe suurema toidu- ning kultuuritraditsiooni peoga, annab märku näiteks fakt, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul liigitas Postimehe reisilisa Lestafesti seitsme sündmuse sekka, mida riigi juubeliaasta puhul kindlasti külastama peaks.
Loe edasi »
Kui seista Tahkuna poolsaare kaldal, kus kaks merd saavad kokku ja lained jooksevad risti ja silmapiiril midagi ei paistagi, tekib tunne, nagu oleks jõudnud maailma äärele. Et üks samm veel ja siis kukud üle ääre. Aga maakera on ümmargune ja nii ei saa juhtuda. Või saab?
No peaaegu. Saab näiteks tõusta Tahkuna tuletorni tippu ja laskuda köiega alla. Koos turvavarustuse ja julgestajatega ühingust Hiiu Rope.
Loe edasi »
Lähete kohvikusse, kus laual ilusasti sätitud lillekimp – kohv maitseb paremini. Satute kirikusse, kus altari kõrval lilled – püha tunne, mida niigi raske tabada, võib ikkagi hetkeks hinge riivata. Märkate teepervel moone, rukkililli, kohe tahaks minna neid pildistama! Lillemaagia on kindlasti olemas ja Suuremõisa Ametikoolis saab seda õppida. Lillemaagiat õpetava aine ametlik nimetus on lihtsalt floristika.
Loe edasi »
Peaaegu sama oluline kui pulmapäev on ka pulma-aastapäev. Seda peab ikka tähistama. Mina pean abikaasa ja lastega Saaremaal interaktiivset automuuseumit (FB: Interactive Auto Museum) ja ühel päeval, kui tekkis küsimus, mida erilist pulma-aastapäevaga ette võtta, otsustasime hakata tähistama pulmaautopäeva!
Loe edasi »
Varem või hiljem jõuab iga inimene oma eluteel punkti, kus ta peab vastama küsimusele: “Aga kes tordi teeb?” Olgu see sünnipäev, pulm, jõulupidu. Kui Hiiumaal inimestelt küsida, kes häid torte teeb, vastatakse üsna tihti: “Paavli koogitare!”
Paavli perenaine Merle pani kondiitriäri Hiiumaal püsti 2015. aastal, pärast seda, kui oli perega linnaelule ja pangatööle hüvasti öelnud ning leidnud oma väikse kohakese Värssu külas, Paavli talus.
Loe edasi »
“Hark!” tutvustas Jaanika mulle esimese asjana oma kabineti nurgas seisvat vana heinahangu.
Loe edasi »
Teele on 27-aastane Hiiumaa noor. Vähemalt sellisena meeldib talle ennast esitleda, kuigi ta elab – veel! – Tallinnas. Pealinnas töötab ta praegu klienditeenindajana, aga järjest rohkem ka fotograafina. Viimane pakub üha tihedamini töövõimalusi Hiiumaal. Möödunud aastal oli ta Hiiu Lehes praktikal. Lõplik samm saarele tagasi aga ootab veel astumist.
Loe edasi »
Emmaste kandi tuntumad ujumiskohad on Liivalauka supluskoht ja Prähnu rand. Muu kandi inimesed ei pruugi teada, kus need asuvadki, aga Prähnust vast on kuulnud ikka. Igal kohalikul on oma eelistus, kumb rand neile rohkem meeldib, isegi kui nad ise seal väga ei käi, sest kellel siis suvel aega rannas käia on. Liivalauka on “lähemal” ehkki pole aru saada, millele just, aga eks Emmaste keskuses elab rohkem inimesi kui näiteks Leisus ja Nurstes. Prähnu jälle on kuulsam – seal on liivapõhi ja ruumi rohkem.
Loe edasi »
Hirm taas ebaõnnestuda ja seeläbi iseendas pettuda oli nii suur, et sel suvel läksin metsa ainult seenele ja marjule, aga rasket seljakotti ei julenud ma selga panna veel järgmised neli kuud.
Loe edasi »
Juba Hellamaa raamatukogus käies sai selgeks, et suurem raamatukogu Kärdla ja Suuremõisa vahel on ikkagi kollases Palade koolis asuv raamatukogu. Astudes raamatukogu uksest sisse, jääb seinal kohe silma joonistus hirvest, kel ühelpool sarvedel istumas prillidega öökull ja teiselpool on muidugimõista raamatud, sest mis oleks veel parem raamaturiiul kui üks korralik sarv! Selle pildi on joonistanud raamatukoguhoidja Sandra Pahk.
Loe edasi »
Tuuli Tammla
